Mikroplast koosneb määratluse järgi plastitükkidest, mille läbimõõt on väiksem kui pool sentimeetrit; õhus hõljuvad plastiosakesed on sellest mõistagi enamasti palju väiksemad.

Teadlased kahtlustavad, et pisikesed plastikübemed, mis pärinevad inimeste kasutatud plasti sisaldavatest esemetest nagu rõivastest, pakenditest ja autorehvidest, võivad atmosfääris toimida kui kondensatsioonituumad, mille külge hakkab veeaurust moodustuma pisikesi piisku, mispeale taevasse ilmuvadki pilved.

Hiljuti avastasid teadlased Jaapani mägipilvedest just niisuguseid hästi vett siduva pinnaga plastiosakesi.

Nüüd on Yan Wang Qingdaos asuvast Shandongi Ülikoolist ja ta kolleegid uurinud mikroplasti leidumust Hiina mägipilvedes, mudeldanud arvutil, kuidas plast sinna jõuda võis ja teinud katseid, et teada saada, kuidas plast võiks pilvi ja pilved plasti mõjutada.

Nad võtsid Shandongi provintsis asuva Tai mäe tipus hõljunud pilvedest 28 proovi ja analüüsisid neid.

Selgus, et pilvedes mikroplasti leidus ja suuremal hulgal just madalamates ja tihedamates pilvedes. Plasti osakesed olid enamjaolt väiksemad kui kümnendik millimeetrit, kuid mõni oli ka lausa pooleteistmillimeetrine.

Vanemate ja päevinäinumate plastiosakeste küljes oli rohkem pliid, elavhõbedat ja hapnikku, mis teadlaste sõnul võib soodustada pilvede teket. Arvutimudel osutas, et plast oli saabunud peamiselt sisemaapiirkondadest, mitte mere kohalt.

Laborikatseis pilvedes valitsevaid tingimusi jäljendades selgus, et ultraviolettkiirguse ja veeauru käes läksid plastitükid väiksemaks ja nende pind krobedamaks, see aga teeb nad paremateks kondensatsioonituumadeks.

Niisiis võivadki plastiosakesed vabalt pilvede teket mahitada ning kujundada sedakaudu ilma ja vahest isegi kliimat.

Asi ei ole teadlaste sõnul siiski veel päris selge ja vajab edasist uurimist, kuid praegusest uuringust kirjutavad nad ajakirjas Environmental Science & Technology Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.