Järjest enam köidavad meedias ja sotsiaalmeedias tähelepanu uudislood inimestest, kes kas püüdlevad finantsvabaduse poole või on selle juba saavutanud. Finantsvabadus tähendab seda, et inimene on teadlikult tegelenud investeerimisportfelli loomisega ning selle tootlusest piisab oma kulutuste katmiseks ja osa passiivse tulu reinvesteerimiseks, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja ja juhtimise kaasprofessor Anne Reino õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Investeerimine on muutunud Eesti inimeste seas üha populaarsemaks, sest selles nähakse võimalust pikaajaliseks säästmiseks ning oma tuleviku kindlustamiseks. Näiteks näitas SEB-i 2023. aastal läbi viidud investeerimisalane uuring, et ligi pooled eestimaalastest tegelevad investeerimisega, neist ligi kolmandik investeerib igakuiselt. Lisaks toodi seal välja, et investeerimine on noorte seas üsna populaarne: erinevatesse varagruppidesse investeerimisega on tegelenud ligi 40 protsenti noortest.

Samas on pankade uuringud näidanud, et veerand inimestest peavad oma teadmisi investeerimisest väga üldiseks. SEB panga uuringu kohaselt saavad noored investeerimisalast nõu kõige sagedamini oma sõpradelt. Uuringufirma Kantar Emori poolt 2023. aasta juunis läbiviidud uuring näitas, et kõige madalama hinnangu on andnud aga oma finantskirjaoskusele 18–19-aastased noored. Koguhinnang näitab, et finantskirjaoskus on Eestis teinud võrreldes 2019. aastaga isegi vähikäiku.

Värske uuringu kohaselt vastas üle poolte, 62 protsenti vastajatest, et nad ei ole saanud koolist oskusi rahaasjade planeerimiseks. Tulemus on üllatav, sest juba 2019. aastal kirjutas ajaleht Äripäev, kuidas Eestis tuleb senisest enam panustada investeerimise populaarsuse kasvatamisse. Selle eelduseks on nii teadlikkuse kui ka teadmiste kasv.

Ühe näitena vähesest finantsteadlikkusest saab tuua sel aastal avaldatud analüüsi tulemuse, et III pensionisamba võimalusi kasutatakse ära ebapiisavalt. Kolmandasse sambasse kogub sääste ainult viiendik tööl käivatest inimestest Keskmiselt investeerivad nad seejuures III sambasse ligi kolm protsenti oma palgast, mis on oluliselt madalam 15 protsenti piirist, millele on riik kehtestanud maksusoodustuse ja mis muudab selle investeerimisvõimaluse atraktiivseks.

Õpilastelt õpilastele

Jüri Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Trevon Roger Kuusk ja Rainer Ahi, kes on ise investeerimisega tegelenud juba mitu aastat, otsustasid oma loovtööga aidata kaasa inimeste investeerimisteadlikkuse parandamisele. Nende töö teoreetiline osa annab ülevaate investeerimisest üldiselt ning erinevatest varaklassidest.

Loovtöö suurim väärtus on aga erinevatel platvormidel kättesaadava rakenduse Studenx loomine. Rakendus võimaldab jälgida reaalajas aktsiahindu, kuid lisaks sellele on seal mitmeid harivaid funktsioone. Rakenduse kasutaja saab lugeda investeerimisega seotud mõistete selgitusi, testida oma teadmisi ja vaadata Youtube'i õppevideoid. Rakendus sisaldab ka rahateemalist mängu ja meelelahutuslikke meeme.

Lisaks investeerimisalaste teadmiste täiendamisele saab Kuuse ja Ahju tööd lugedes selgitusi, kuidas toimub ühe rakenduse loomine. Loovtöö kirjeldab üksikasjalikult rakenduse loomise erinevaid etappe, autorite valikuid, õnnestumisi ja ka altminekuid. Ühtlasi selgub nende tööst, kuivõrd mitmekesiseid oskusi nõuab ühe rakenduse loomine alates programmeerimisest kuni turunduseni.

Tegemist on haarava lugemismaterjaliga, mis paneb ikka ja jälle imestama noorte autorite ettevõtlikkuse, visaduse ja õppimisvõime üle. Soovitan lugeda Jüri Gümnaasiumi noorte loovtööd kasvõi selleks, et saada julgustust oma uute ja innovaatiliste ideede elluviimiseks.

Trevon Roger Kuuse ja Rainer Ahi loovtöö valmimist juhendas Jüri Gümnaasiumi õpetaja Carolina Remmet. 2023. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil (korraldaja Eesti Teadusagentuur) sai töö põhikooliastmes III preemia ja pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi eriauhinna. Täismahus loovtööga saab tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris. Õpperakenduse võib leida Google Play Store'ist: Studenx: From Rags To Riches!