Väike geenierinevus teeb tervisetoidust mürgi
Toit, mis ühe jaoks on tervislikemast tervislikum, võib teise jaoks olla puhas mürk. Ei tundu üllatav, et see võib nii olla liikide vahel, näiteks kassile ei sobi avokaado, aga huvitaval kombel võib niisuguseid erinevusi ette tulla ka ühe ja sama liigi sees.
Teadlased on nüüd teinud ses vallas katseid äädikakärbestega. Selgub, et vaid minimaalsed erinevused mitokondrite genoomis võivad otsustada, kas mingi toit on kärbsele ülitervislik või hoopis üliohtlik.
Siit võib järeldada, et kõigi maailma äädikakärbeste jaoks ei ole olemas ühte ja ainsat õiget toitumisviisi. Ja et ainevahetuse põhialused on paljudel loomadel üsna ühesugused, siis ei ole siit kaugel ka järeldus, et just nõndasamuti võib olla ka inimesel – ei olegi võib-olla ühte ja ainsat õiget ja tervislikku toitumisviisi, mis sobib ühe hästi kõigile maailma inimestele.
Klaus Reinhardt Saksamaalt Dresdeni Ülikoolist, Adam Dobson Šotimaalt Glasgow' Ülikoolist ja nende kolleegid uurisid lähemalt järele, kuidas mõjutab erisugune toit mitokondrite ja kromosoomide koostööd äädikakärbeste rakkudes.
Nad jõudsid järeldusele, et mitokondrite geenierinevused põhjustavad toitude toimeerinevust ainult teatavate kromosoomi-DNA variantide, mitte aga teiste puhul.
Aga põhimõtteliselt võis toidutoime erineda nagu öö ja päev: mõnede geenivariandikombinatsioonide puhul olid isegi asendamatud aminohapped kärbestele surmavad, teiste puhul ülimalt täisväärtuslikud. Taimerasv oli mõnel puhul suures koguses kahjulikum kui mõnel teisel puhul.
Just eriti valgurohke ja eriti rasvarohke toit olidki need kaks toidutüüpi, mida teadlased kärbestel katsetasid.
Teadlased juhivad ajakirjas Plos Biology tähelepanu sellele, et paljud mitokondrigeenid on kärbestel ja inimestel ühised.
Küllap tuleks siis, leiavad nad, ka inimestele isikustatud toidusoovitusi andes kasuks uurida välja ja võtta arvesse, kuidas mitokondrite ja kromosoomide DNA vastastikku toimivad.
