Austraalia teadlased tahavad geneetiliselt muundada levinud kärbseliigi esindajaid. Ajakirjas Communications Biology avaldatud uuringus kirjeldatud võtete eesmärk on nügida tiivulisi sööma suuremas mahus inimtegevuse käigus tekkivaid orgaanilisi jäätmeid. Nimelt toodab ogakärblase nime all tuntud putuka organism ühendeid, mida saab kasutada määrdeainete, biokütuste ja hinnalise loomasööda valmistamiseks, vahendab Guardian. 

Ehkki ogakärblased söövad juba praegu kaubanduslikku päritolu orgaanika ülejääke, nagu toidujäätmeid, võib nende geneetiliste omaduste muutmine vastsete toidulauda suurendada. Kärbseid nuumates soovivad teadlased omakorda kätte saada tekkivaid rasvaühendeid ja ensüüme ning vähendada orgaaniliste jäätmete lagunemisel eralduva planeeti soojendava metaani kogust. 

"Me liigume kliimakatastroofi poole ja jäätmetest eraldub metaani. Meie eesmärk on see nulli viia," kirjeldas tulemusi uuringu juhtivautor Kate Tepper Sydney Macquarie Ülikoolist. Teadlaste hinnangul on putukate kasutamine järgmine samm üleilmse jäätmekäitlus probleemiga tegelemisel. Igal aastal tekib planeedil ainuüksi toidujäätmeid ligikaudu miljard tonni. 

Ogakärlbasi võib leida looduslikult kõigilt mandritelt, välja arvatus Antarktikast. Nende vastsed võivad süüa kahe kehakaalu väärtuses orgaanikat päevas. Nagu teisigi putukaid, kasutatakse kärbeste vastseid loomasöödaks. Teadlaste hinnangul saaksid tiivulised tarbida juba praegu rohkem jäätmeid, kui seda teevad mikroobid.

Selleks, et oma tööd müüa, on uurimistühm moodustanud ka oma ettevõtte. Nende lootus on saada esimesed geneetiliselt muundatud kärbsed, keda jäätmekäitluskeskustes kasutada, valmis selle aasta lõpuks.

Ehkki mutantkärbeste loomine võib inimkonda aidata, ei puudu teadlaste plaanidest ka riskid. Näiteks ohustab geenitehnoloogia kasutamine putukate lennuvõimet, muutes nad väljaspool jäätmekeskusi elujõuetuks.

Lisaks metaani eraldumise pärssimisele, toodaksid geneetiliselt muundatud putukad ensüüme, mida kasutatakse tekstiilides ja ravimites, ning rasvaühendeid, mis on vajalikud biokütuste ja määrdeainete valmistamiseks. 

Teine teadlaste kavandatud rakendus hõlmab kärbestele saastunud jääkainete söötmist. Selle tulemusel tekkivat väljaheidet oleks võimalik kasutada väetisena. 

Tepperi sõnul on nende eesmärk panna kokku selline kärbes, kes suudaks saasteainetega toimetada mitmel viisil. Näiteks peaks ta muutma aineid vähem mürgiseks, aurustades neid õhku või kogudes saasteaineid oma kehasse, kust neid hiljem puhtamate orgaaniliste ühenditena eraldada saaks.