Äädikakärbse aju nägemissagara närvirakuühendused said kaardistatud
Milline paistab maailm läbi kärbse silmade, on vist päris raske isegi täpselt ette kujutada, sest meie, inimesed oleme ikka väga harjunud oma inimliku vaateviisiga.
Kuid teaduslik vaateviis võimaldab inimesel uurida kärbse nägemissüsteemi, ja just seda on Ameerika teadlased eesotsas Michael Reiseriga Howard Hughesi meditsiiniinstituudist nüüd enneolematu põhjalikkusega teinudki.
Reiser ja ta kolleegid on nimelt kaardistanud närvirakkude ehk neuronite omavahelised ühendused äädikakärbse aju nägemissagaras, teisisõnu, kirjeldanud äädikakärbse aju nägemissagara neuronite konnektoomi. Äädikakärbse aju nägemissagaras on üle 50 000 närviraku, mis moodustavad umbes poole kogu ajumahust.
Nägemine ja visuaalsignaalide töötlus on keerukas protsess, ja kärbse elus väga tähtis. Just oma liitsilmade kaudu saab kärbes teada näiteks varitsevatest ohtudest ja ahvatlevate toidupalade asukohast.
Teadlased on seda keerukat süsteemi aastakümneid uurinud, aga seni ainult osade kaupa. Nüüd annavad Reiser ja kaasautorid võrguvaramus bioRxiv tervikliku täiskirjelduse.
Tegu on aga siiki vaid osaga laiemast ettevõtmisest, millega on kavas kaardistada kõik äädikakärbse närvisüsteemi, sealhulgas nii aju kui ka selgmise närvikimbu neuronid ja millest paar muud osa on juba varem valmis saanud ja avaldamist leidnud.
Teadlasrühm kasutab seks tööks skaneerivat elektronmikroskoopi ja võimsaid arvuteid.
Kui kogu kärbse närvisüsteemi konnektoom kaardistatud saab, loodavad teadlased paremini mõista, kuidas see tervikuna toimib. Loodetavasti saab siis paljugi selgemaks kärbeste käitumise kohta, aga küllap tekib ka uusi ideid inimaju tööpõhimõtetest.
