Prussakaid elab inimeste kodudes üle kogu maailma. Kuigi ka saksa prussakana tuntud hariliku prussaka nimi viitab justkui liigi Euroopa päritolule, selgus esmaspäeval Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes avaldatud uurimuses, et ilmselt on inimlembene putukas pärit Lõuna-Aasiast, vahendab NatureNews.

Euroopas kirjeldas prussakat esimesena 1776. aastal rootsi bioloog Carl Linnaeus. Arvestades, et Linnaeus andis putukale nime Blattella germanica, oletasid järeltulevad põlved, et putukas on pärit Euroopast. "Tegelikult see nii ei ole. Prussakas lihtsalt kodustati Euroopas ja hakkas sealt edasi levima," selgitas uuringu tulemusi Harvardi Ülikooli evolutsioonibioloog Qian Tang.

Prussaka sünnikodu leidmiseks analüüsisid Tang ja tema kolleegid kokku 281 hariliku prussaka genoomi. Putukad olid kogutud 17 riigist, sealhulgas Austraaliast, Etioopiast, Indoneesiast, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest. Genoomides esinevate sarnasuste ja erinevuste põhjal arvutasid nad välja, kus ja millal võisid eri prussakapopulatsioonid tekkida.

Saadud tulemuste pealt leidsid teadlased, et saksa prussaka lähim elusolev sugulane on aasia prussakas ehk Blattella asahinai, keda võib kohata Lõuna-Aasias. Tõenäoliselt eristus saksa purssakas oma aasia vennast umbes 2100 aastat tagasi.

Ligikaudu 1100 aastat hiljem rändas nn saksa prussakas Umaijaadide ning Abbassiidide kalifaadi kaubandus- ja sõjategevusest kasu lõigates Lähis-Itta. Hollandi ja Briti Ida-India kompanii kolonialismi tuultes liikus purssakas 390 aastat tagasi omakorda Lõuna-Aasiast ida poole. Umbes sada aastat hiljem jõudis putukas Euroopasse ja levis sealt edasi üle kogu maailma.

Šveitsi Lausanne'i ülikooli invasiivsete liikide uurija Cleo Bertelsmeier'i sõnul olipõnev näha, kuidas uuringus viidi geneetilised andmed vastavusse ajalooliste sündmustega. Tema hinnangul on genoomika kasutamine ainus viis uurida nõnda iidseid putukainvasioone. Praeguseks leidub prussakaid nii palju, et ilma taoliste vahenditeta pole võimalik öelda, kas tegu on kohaliku liigiga.

Viini ülikooli ökoloogi Franz Essli sõnul võlgnevad saksa prussakad oma edu erakordsele kohanemisvõimele. Näiteks suudavad nad hästi toime tulla muutuva keskkonnaga, neil on lühike paljunemistsükkel ja nad on väga oportunistlikud. "See muudab prussakad ka igasugusele transpordile vastupidavaks," sõnas Essl. Tema hinnangul on purssakate omaduste kombinatsioon lausa et ideaalne.