"Putukajahu on võrreldes kõigi teiste valgu- ja rasvaallikatega tõesti kallis. Selle massidesse minekut tuleb oodata. Nišitootena on olnud putukad turul pikalt, kuid ei ole see eesmärk. Eesmärk on teha sellest tavaline toiduaine, mida saavad kõik endale lubada ja mis muudaks meie toidukvaliteeti paremaks," sõnas Holm saates "Huvitaja".

Putukatest valmistatud toiduainete hinda tõstab tema sõnul eeskätt kaks tegurit. Esiteks peab see vastama Euroopas rangetele ohutusnõuetele ja selle kvaliteet olema stabiilne. See eeldab põhjalikku teadus- ja arendustegevust. Kord tooteni jõudes peab Euroopa toiduohutusamet veenduma, et toote omadused vastavad tõesti lubatule. See nõuab taas raha ja aega.

Teiseks ei toodeta inimestele kõlbavat putukamassi veel piisavalt suures koguses, et avalduda saaks hinda alla lööv mastaabiefekt. Samas liigutakse ka Euroopas tema sõnul sinna suunas. Näiteks tõotab ka Põhja-Ameerikas tehaseid ehitav Prantsuse firma Ynsect toota oma Prantsusmaa tehases peagi aastas 200 000 tonni putukapõhist toorainet. "See loob turule putukajahu väga palju juurde. [...] Et see toit muutuks odavaks ja kättesaadavaks, see nõuab väga palju teadus- ja arendustööd. Need protsessid peavad olema automatiseeritud, et saaksime kasvatada väikesel pindalal suurt hulka kvaliteetseid putukaid," lisas vanemteadur.

Holm lisas, et tööstuse arengut mõjutab ka seadusandlus. Kuna putukad liigituvad Euroopas uuendtoidu alla, on vaja nende müügiks ja turustamiseks erilubasid. Uued, karmimad ja kohati õigustatud nõuded andsid 2018. aastal hoobi Saksamaa, Madalmaade ja Prantsusmaa putukatööstusele.

"Enne 2018. aastat oli Saksamaal, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal eri tooted turul olemas, putukakotletid, vorstitooted. [...] Toimus aga seadusandluse muudatus ja putukakasvatustele ja toitudele oli vaja hakata taotlema erilubasid, See võttis pikalt aega ja lõi mitmed ettevõtted rivist välja. Turg kuivas korraks seadusandluse tõttu kokku," meenutas vanemteadur.

Praegu on lubatud Euroopas inimeste toiduks kasvatada nelja putukaliiki: kahte liiki jahuusse, toakilki ja rändtirtsu. "Euroopa toiduohutusamet on need heaks kiitnud – need on ohutud ja neid võib tarbida kuivatatult, pulbrina ja külmutatult. Juba see toob välja, et ükskõik kuidas sa seda putukat töötled, peab toiduohutusamet andma erilisele töötlusele heakskiidu," selgitas Holm. Maailmas laiemalt on kirjeldatud aga umbes miljon putukaliiki, kellest kasutakse toiduks enam kui 2000 liiki.

Neist mõningaid, näiteks kärbsevastseid kasutatakse ka Euroopas looma- ja kalasöödana. See kujutab Holmi sõnul ühte võimalust, kuidas putukate abil toidutööstuse jalajälge vähendada. Isegi kui inimesed ise nende söömiseks veel valmis pole. "Me oleme paljudest farmiloomadest teinud taimetoidulised. Näiteks oleme kanade toidust võtnud välja kogu loomse valgu. Sama lugu on lemmikloomadega. Meie kassid-koerad pole loodud sööma ainult teraviljal põhinevaid toite. See, et oleme viinud nende loomse valgu taseme absoluutse miinimumini nende söötades, väljendub ka nende tervisemuredes," sõnas vanemteadur.

Putukatest valmistatud toormest inimtoidu valmistamisel tuleks tema sõnul aga meeles pidada, et sellest ei pea tegema midagi ebaharilikku ega šokeerivat. "Putuka enda maitse pole põhiline. Tahame putukast kõrge kvaliteediga valku, rasvu. Neid saab lisada absoluutselt kõikidesse meie toiduainetesse, kus kasutame praegu valku ja rasvu," sõnas vanemteadur.

" Neid ei kasutata (mujal maailmas) kui näljatoitu, vaid need on paljudes kultuurides delikatess," lisas Sille Holm.