"Kuivainetes võivad elada meil mitmed inimkaaslejatest putukad, sealhulgas jahumardikad (Tenabrio molitor, vastsena rahvasuus ka jahu-ussideks kutsutud) ja näiteks leivamardikad (Stegobium paniceum) ning jahuleedikud (Stegobium paniceum), aga tänapäeval kõige sagedasem kuivaineid kahjustav liik on meil ilmselt lõuna-aidaleedik (Plodia interpunctella)," selgitab Esperk. 

Teadlase sõnul on reeglina tegu soojemate oludega kohastunud liikidega, kes parasvöötmes õuetingimustes talve üle ei ela. Seega otsivad putukad eluruumidest lisaks heale kõhutäiele elu võimaldavat sooja temperatuuri. 

"Kõik nad võivad vastseperioodil putukatele mõnevõrra ebatüüpiliselt toituda väga erinevatest toiduobjektidest — jahust ja muudest teraviljatoodetest maiustuste, maitsetaimede ja lemmikloomade kuivtoiduni välja," ütleb Esperk. 

Põhjused, miks taolised liigid üha rohkem inimeste kodudesse satuvad on eestkätt seotud muutustega inimeste enda käitumisharjumustes. "Me käime varasemast rohkem poes ja uuendame sagedamini oma kuivainevarusid ning sellega koos suureneb ka võimalus kaubaga putukad kaasa saada," sõnab teadlane.

"Näiteks piisab, kui üks viljastatud aidaleediku emasliblikas märkamatult riiete või mööbliga ühest majast teise viia, et saada endale kaerahelbepakki või koeratoidu kotti sadakond muna ja seejärel röövikut. Kui siis esimese põlvkonna areng peaks õnnestuma, võib mõne nädala pärast röövikuid olla juba tuhandeid," selgitab Esperk. 

Samas rõhutab kaasprofessor, et lisaks putukatele liigub tänapäeval kiiremini ja laialdasemalt ka info ning seetõttu võib üldiselt suurenenud kahjurite arv olla kohati illusoorne.

Mida teha siis, kui röövik kord juba jahupakist vastu vaatab?

"Juhul kui kuivaineid söövad putukad on suutnud vähemalt ühe põlvkonna läbida, on neist paraku keeruline lahti saada. Üksikute isendite puhul või arvukuse vähendamiseks võib aidata valmikute kinnipüüdmine ja kahjustatud kuivainete äraviskamine või läbikülmutamine ning kuivainete (sh maitseainete ja maiustuste) kindlalt suletavates anumates hoidmine," ütleb Esperk.

Rahva seas levinud uskumustesse kastanite või tugevalt lõhnavate taimede imeväkke soovitab teadlane suhtuda skepsisega. Näiteks kastanimunadel ja piparmündiõlil on küll peletav toime hoopis paarile ämblikuliigile, kuid Esperki sõnul pole uuringute tulemusi võimalik teistele lülijalgsetele üle kanda. Seega väga suuri lootusi ta sellisele lähenemisele ei paneks.

Kelle kolooniaid veel toiduainete läheduses leidub?

"Putukate elutsükli pikkus on väga temperatuuritundlik ja sellistel liikidel, kellel võib esineda aastas mitmeid põlvkondi, võib pika sooja suve jooksul arvukus väga kõrgeks tõusta. Äädikakärbsed kuuluvad selliste putukate hulka," ütleb Esperk.  

Teadlase sõnul on ka äädikakärbestest lahti saamine üsna keeruline ülesanne. "Kuna toidu osas on nad valivamad kui kuivaineid kahjustavad putukad ning vastsed toituvad valdavalt küpsetest ja käärivatest viljadest, siis selliste viljade majapidamisest eemaldamine või külmkappi paigutamine peatab nende arvukuse edasise kiire tõusu. Toas juba olevad valmikud saab eemaldada kasutades kärbsepaberit või tolmuimejat, kuid suure arvukuse korral ei pruugi see olla lihtne," selgitab teadlane.