Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teadur Harri Moora rääkis "Terevisioonis", et Eestis tuleb jäätmete äraveo eest väga vähe maksta. "Keskmiselt maksab majapidamine ühes kuus jäätmete äravedamise eest kohvitassi hinna," sõnas ta. Viimasel ajal on hind siiski mõnevõrra kasvanud. Moora sõnul peaks aga hind veelgi tõusma selleks, et liigiti kogumine ja ringlusse võtmine edeneks.

Eesti on lubanud suunata 2025. aastaks 55 protsenti kodus tekkivatest segaolmejäätmetest materjalina uuesti ringlusse. Praegu suudetakse ringlusse suunata napilt 30 protsenti. "See number on viimased kümme aastat ühe koha peal tammunud. Siin on vaja radikaalset reformi," lausus Moora. Eesmärgi saavutamiseks on tema sõnul võimalik suurendada lõppkäitlemise hinda või tõsta saastemaksu.

Idee seisneb Moora sõnul selles, et inimene paneks võimalikult vähe jäätmeid üldprügisse ja sorteeriks eraldi pakendi, paberi-papi ja klaastaara. Seda selleks, et materjale oleks võimalik uuesti kasutada. "Kui lõppkäitlus ehk antud juhul segaolmejäätmete ladestamine on kallis, siis see ühelt poolt läbi hinnastiimuli peaks andma meile signaali, et kogu jäätmed liigiti. Sealtkaudu peaks suurenema ringlusse suunamine," selgitas ta.

Mitmeid eksperte teeb aga maksutõus murelikuks: nad pelgavad, et inimesed hakkavad prügi rohkem metsa alla viima. Moora ütles, et muidugi võib see juhtuda, aga prügistamine on kogu aeg olemas olnud ja pole siiamaani kusagile kadunud. "Ma väga loodan, et inimeste teadlikkus on suurem ja prügi ei viida enam metsa alla, aga märgid ning tänane praktika näitab, et see on jätkuvalt probleem," lausus ta.

Moora ütles, et mujal maailmas, sealjuures ka Eestis, on prügi ladestamise saastetasud näidanud häid tulemusi. "Üle kümne aasta tagasi, kui prügilasse ladestamise saastetasu suurendati, oli sellel selge mõju, sest prügilasse ladestamine vähenes hoogsalt," sõnas ta.

Jäätmete liigiti kogumine ja ringlusse võtmine on Moora sõnul palju keerulisem kui hinnastamise kaudu reguleerimine. Palju olulisem on igapäevane nõustamine, teadlikkus ja mugavus. Erinevad uuringud näitavad tema sõnul sedagi, et see aitab jäätmete liigiti kogumist ja ringlusse võttu suurendada.

"Peame arvestama, et meie igapäevases jäätmete tekkevoos on terve hulk jäätmeid, mis ei sobi praegu veel ringlusse võtuks, sest teatud füüsikaseadused on ees. Meil võib jääda selline mulje, et võime lõpmatult plastpakendeid ringlusse võtta, aga tegelikult ei ole võimalik seda teha," sõnas Moora.