Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse külalislektor Margus Vetsa rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja" möödunud aasta keskkonnateadlikkuse uuringule toetudes, et 80 protsenti inimestest peavad ennast väga keskkonnateadlikuks. Umbes sama suur osa inimestest nimetavad pürgisorteerimist esimese tegevusena, mis neil selle valdkonnaga seostub. Kui uuring läks veidi enam süvitsi, ilmnes, et nii hea olukord siiski ei ole. "Üheksa prügikonteinerit kümnest sisaldavad jäätmeid, mida sinna ei ole hea panna või suisa ei tohiks panna," ütles Vetsa.

Kui vaadata segaolmejäätme konteinereid, siis kolmandiku selle sisust moodustavad Vetsa sõnul biojäätmed, teise kolmandiku pakendijäätmed ja viimase kolmandiku prügi, mis seal olla võib. Tema sõnul satub segaolmejäätmete konteinerisse klaasi, plasti, paberit, toidu-, aia-, ja ehitusjäätmeid, isegi elektroonikajäätmeid. Ehk siis segaolmejäätmete konteinerites näeb läbilõiget sellest, mis prügi inimestel üldse kodus tekib.

"Ma armastan öelda, et segaolmejäätmete konteinerisse tohib panna mähkmeid ja pühkmeid. See tähendab, et kõik, millel on taaskasutuspotentsiaal olemas ja mida liigiti kogutakse, sellest saab midagi uut teha ja sellist prügi sinna panna ei tasu," ütles Vetsa.  

Tema sõnul peaks kodune pakendite prügikast olema oluliselt suurem kui segaolmejäätmete oma, sest pakendeid lihtsalt tekib rohkem. Kui inimene on ostnud poest mõne toote ja sellel on ümber pakend, siis tõenäoliselt liigitub see pakendiprügisse. Pakendit tasub eraldi koguda ka sel põhjusel, et pakendijäätmetega kaasneb tootja vastutus. See tähendab, et kõigil, kes lasevad turule pakendeid, lasub kohustus need tagasi koguda. "Kui seal on kehvemini ringlusesse võetavaid materjale, siis see survestab tootjat mõtlema, et äkki võiks kasutada teistsugust pakendit," selgitas ta.

Vetsa puudutas ka ühte laiemalt levinud prügiga seotud väärarusaama. Inimesed kipuvad arvama, et segaolmejäätmete prügikast on see, kuhu võib kõik jäätmed segamini panna ja keegi teine sorteerib need hiljem läbi. "Kui vaatame kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju, siis seal on selgelt öeldud, mida tohib panna ja mida mitte panna segaolmejäätme konteinerisse. See on ilmselt selline eeskiri Eestis, mida kõige enam rikutakse," ütles ta.

Lisaks väidavad inimesed sageli, et prügi ei ole mõtet sorteerida, sest prügiautos lähevad need nagunii segamini. See on aga Vetsa sõnul samuti müüt, mida on tal tulnud tihti ümber lükata.

Kuidas sorteerida levinud tooteid?

Jogurtitopsid tuleks Vetsa sõnul kõigepealt puhtaks pesta ja seejärel pakendiprügi hulka visata. Kui topsil on ümber kartongümbris, siis see tuleb eemaldada ja kartong panna paberi-papi konteinerisse.

Majapidamispaber läheb biojäätmesse, sest tegemist on pehme paberiga, mis laguneb kenasti ära. Seetõttu tuleb see kartongist ja paberist eraldi koguda. Biojäätmetest, paberist ja papist saab teha uut materjali. Näiteks vanast kartongist saab valmistada majapidamis- või WC-paberit.

Kohukese paber ja kommipaber tasub Vetsa sõnul visata segaolme hulka, sest neid on keeruline ringlusse võtta. Samas paberümbrisega šokolaaditahvli pakend läheb paberi hulka.