Märtsi alguses astus keskkonnaamet suure sammu Tallinna külje all Männikul asuva Silikatsiidi ebaseadusliku prügila koristamiseks, kui eemaldati kõige ohtlikumad jäätmed – aastaid katusealuse all seisnud suured värvi- ja lakitünnid. Et jõuda tünnideni, tuli jäätmekäitlejatel rajada endale ligipääsutee konkreetselt läbi prügihunnikute.

Silikatsiidi objekt on ehk Tartu Raadi rehvihunnikute järel kõige kurikuulsam prügistamise juhtum, mille lõppu ei paista. Tekkis see aastakümneid tagasi ühe salakavala ärimehe töö tulemusena, kes ladustas platsile ehitusjäätmeid ja lubas need aja jooksul likvideerida, aga kui kokkulepitud aeg kätte jõudis, oli firma juba pankroti välja kuulutanud ning probleem jäi riigi lahendada.

Samas asub Silikatsiidi objekt vaid sadakonna meetri kaugusel Raku järvest, mis on mõeldud eriolukordades Tallinna avarii-veehoidlaks. Kiiret lahendust ebaseaduslikule prügilale aga ei paista – praegu hinnatakse kogu laga koristamise hinnaks kaks miljonit eurot. Seda raha pole riik seni suutnud eraldada.

"Arusaadavalt, see on väga suur number ja riigil on ka palju muid kulutusi. Seetõttu on täna aasta 2023 ja me taas seisame siin, kuigi me teame, et see probleem on olnud siin kümneid aastaid," tõdes keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. "Keskkonnaamet taotleb selleks raha iga aasta, aga see on poliitiline otsus."

Samalaadseid suuremaid ebaseaduslikke prügilaid, mis vajavad võimalikult kiiret likvideerimist, on riigile teada veel neli. Kuigi nende puhul võib eeldada, et ega nad kiiresti ära ei kao, ei ole Vakra sõnul siiski suuremat põhjust arvata, et neid veel juurde tuleks, kuna alates 2021. aastast on jäätmefirmad kohustatud ladustusplatside kasutuselevõtul maksma riigile tagatisraha ning juhul, kui platsi ei suudeta ise ära koristada, on riigil võimalus seda ise tagatisraha eest teha.

Ehituspraht metsa all

Aga lood on hoopis teised, kui rääkida väiksematest juhtumitest, kus maa koristamise kohustus lasub maaomanikul. "Osoon" külastas üht sellist paika RMK Raplamaa metsaülema Margus Embergiga, kes tõdes, et probleem on pigem süvenev – kui viimase seitsme aasta jooksul on Raplamaal koristatud 61 kohta, siis aastatel 2016–2020 oli keskmiselt aastas seitse koristamist, aastatel 2021–2022 aga koguni neliteist.

"Kui keskkonnaamet suudab oma menetluste käigus süüdlase tuvastada, siis koristab prügistaja jäätmed ise, aga kui süüdlast ei tuvastata, on see maaomaniku kohustus. Kuna RMK on siin maaomaniku rollis, siis meie seda ka koristame," selgitas Emberg. Kokku on viimase seitsme aasta jooksul üksnes Raplamaa metsadest koristatud 87 tonni jäätmeid.

Antud koha puhul ei ole prügistaja isik teada, kuid Embergi kinnitusel on keskkonnaamet selles osas ka edusamme teinud. Küll aga tõdes ta, et võib arvata, et see prügi pole kuigi kaugelt kohale veetud, pigem traktoriga kusagilt lähedalt.

"Põhiline, mida tuuakse, ongi ju ehituspraht, eterniit on tõsine nuhtlus," ütles Emberg.

Ehitusjäätmete probleemi tunnistas ka keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg, kes tõi välja, et kui paarikümne aasta tagusega võrreldes on prügi metsa alla vedamise tendents vähenenud, siis viimase kümmekonna aasta jooksul on toimunud stabiliseerumine.

"Mis on muutunud, on nende jäätmete olemus. Tänapäeval on põhiteema ikkagi ehituspraht, samas kui varasemal ajal leidis metsa alt ka rohkem olmeprügi," tõdes Siilaberg. Ta lisas, et kui füüsilise isiku puhul kaasneb prügistamisega rahatrahv suuruses 1200 eurot, siis juriidilise isiku puhul võib selle suurus olla kuni 400 000 eurot.

Ehitusprahi ja suurjäätmete puhul võib probleem olla ka nende jäätmejaamadesse äraandmise hind. Eriti kurikuulus näide on eterniit, mida loetakse ohtlikuks jäätmeks ja mis vajab spetsiaalset ladestamist. Küll aga korraldavad kohalikud omavalitsused teatud regulaarsusega prügi äraveo aktsioone, mille käigus saab ehitusjäätmetest ka tasuta lahti.

Prügiveo tellimise ohud

Samas pani Reet Siilaberg inimestele südamele, et prügivedaja valimisel tasub igaks juhuks mitte valida kõige odavamat varianti ja samuti on mõistlik küsida kindlasti ka tšekk, kuna muidu võib tekkida olukord, kus inimene peab vedaja süül tekkinud ebaseadusliku prügila koristamise omast taskust kinni maksma.

"Osoonis" näidatud prügistatud metsaalusest mõnekümne minutise autosõidu kaugusel asub Raplamaa jäätmejaam. Selle juhataja Ülari Luisu sõnul on enamik kohalikke ja ettevõtjaid jäätmejaama kui sellise praeguseks siiski pigem omaks võtnud.

"Mina arvan ikkagi, et see on puhtalt kinni inimese mõtteviisis. Kui ta tahab oma lastele ja lastelastele sellise pärandi maha jätta, siis see inimene peab ikkagi endale peeglist otsa vaatama. Kui olla aus, siis meie vastuvõtu hind ehitus- ja segaprahile on 16 senti kilogramm. Olge head, inimesed, öelge, mis toote saate poest kätte sellise hinnaga? Mina sellist toodet ei tea. Ja kui niimoodi mõelda, siis ei ole jäätmekäitlus kallis. Aga loomulikult – mida rohkem jäätmeid tekitad, seda kallim see on. Päris tasuta ei ole enam võimalik ühtegi asja teha," tõdes Luisk.