X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kaugel asuv töökoht annab hoobi inimese tervisele

Kuni kolme kilomeetri kauguselt tööle tulevad inimesed on kehaliselt aktiivsemad.
Kuni kolme kilomeetri kauguselt tööle tulevad inimesed on kehaliselt aktiivsemad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui inimese töökoht asub tema kodust enam kui kolme kilomeetri kaugusel, võib see soodustada passiivset eluviisi, kirjutavad Rootsi teadlased. Samuti võib inimese harjumustele halvasti mõjuda kodu või kontori kõrval tegutsev baar.

Nüüd, mil koroonapandeemia on läbi, ootavad ettevõtted töötajaid taas kontoris töötama. Kontorisse naasmine aitab ilmselt töötajal kolleegidega paremini läbi saada, kuid tema tervisele ei pruugi see olla hea, vahendab The Conversation.

Stockholmi Ülikooli rahvatervise teadur Jaana Halonen, epidemioloog Auriba Raza ja kolleegid käsitlesid tööteekonna mõju oma 2022. aasta lõpus lõppenud uurimisprojektis. Nad leidsid, et pikem teekond tööle seostub inimese väiksema kehalise aktiivsuse, liigse kehakaalu ja kehva unega. Kui töökoha lähedal asub baar, võib see soodustada ka liigrohket joomist.

Pikk tee ei tee head

Töörühm kasutas oma uuringus Rootsi pikaajalise terviseküsitluse andmeid aastatest 2012–2018. Ühtekokku vaatasid nad läbi umbes 13 000 inimese vastused. Kõik vastajad olid 16–64-aastased ja andsid aru erinevatel teemadel.

Näiteks selgus vastustest uuritavate elustiil: kui sageli nad trenni tegid, kas nad jõid või suitsetasid, ja milline oli nende kehakaal. Samuti teadsid uurijad iga uuritava ametit, tööga seotud stressitaset ja võimalikke varasemaid tervisemuresid.

Autoreid huvitas seegi, kui pikk oli vahemaa iga uuritava kodu ja töökoha vahel. Nad võtsid arvesse kummagi piirkonna sotsiaalmajanduslikku seisu – nii lootsid nad mõista uuritud tegurite mõju inimeste elustiiliteguritele. Nad kasutasid kordusküsitlusi, et võrrelda inimeste vastuseid aja möödudes.

Töörühm leidis, et rohkem kui kolme kilomeetri pikkune teekond tööle suurendas inimesel tõenäosust olla väheaktiivne, ülekaaluline ja vaevelda uneprobleemide küüsis. 

Vähemalt 40 tundi töötavatel inimestel, kes veetsid töö ja kodu vahel liigeldes igal nädalal üle viie tunni, oli see mõju tugevam kui siis, kui nad kulutasid tööl käimiseks nädalas üks kuni viis tundi nädalas. Võimalik, et neil jäi siis vähem aega trenni jaoks või takistas suur stress neil uinumist.

Ühtlasi ilmnes analüüsist, et kui uuritava töökoht asus sotsiaalmajanduslikult kõrges hinnas piirkonnas, oli tal tõenäolisemalt kahjulikke alkoholitarvitamise harjumusi. Näiteks võisid nad tunda, et peaksid vähem alkoholi tarbima või kippusid igal hommikul algul närvirahustuseks või pohmelusega toimetulekuks alkoholi jooma. Samuti mõjus inimese alkoholiharjumustele kehvasti see, kui tema töökoha lähedal asus baar.

Tulemused pädesid ka siis, kui töörühm arvestas muid võimalikke mõjureid. Näiteks ei paistnud tulemust mõjutavat ei inimese vanus, amet, varasemad kroonilised haigused ega vaimse tervise mured, näiteks depressioon.

Kus siis töötada?

Autorite sõnul on nende tulemusest selge, et inimese töökoha asupaik võib tema tervist paljuski mõjutada. Siiski on neil oma leidude põhjal keeruline öelda, kui pikk on parim võimalik teekond ja milline on ideaalne töökoha asupaik. 

Kehalise aktiivsuse määra kohta õnnestus neil näidata, et kuni kolme kilomeetri kauguselt tööle tulevad inimesed on kehaliselt aktiivsemad. Asi võis nende sõnul olla selles, et lühemat vahemaad oli hõlpsam läbida jalgrattaga või jalgsi. Samuti võis lühema teekonna kõrvalt jääda inimestele aega ka päeva jooksul trenni teha.

Kehakaalu, une ja alkoholiga seotud harjumuste osas polnud tulemused nii ühemõttelised. Sestap on autorite sõnul oluline uurida neid tegureid lähemalt. Samuti tahavad nad võrrelda oma tulemusi mujal maailmas elavate inimeste andmetega – praegu piirdus uuring üksnes Rootsiga.

Samuti möönavad uurijad, et nende projekt leidis seosed inimese töökoha ja teatud terviseharjumuste vahel. Siiski ei vaadelnud nad nende seoste kõiki võimalikke põhjuseid. Töörühm peab oluliseks tulevastes uuringutes seda täpsemalt käsitleda.

Mida igaüks teha saab?

Autorite sõnul rõhutab nende uuring töökoha asupaiga olulisust. Inimesed võiksid järgmisel korral kolides või töökohta vahetades muu hulgas ka sellele mõelda.

Ühtlasi on uurijate sõnul oluline planeerida ja arendada linnu, mis võtavad arvesse linlaste elu erinevaid külgi. Kui näiteks liiklemine ühistranspordiga, jalgrattal või jalgsi oleks lihtsam, võib ka inimestel olla kergem kehaliselt aktiivseks ja heasse vormi jääda. Alkoholi piiratum kättesaadavus nii kodu kui ka töö lähedal võib aga vähendada märjukese tarbimist ja sellega seotud muresid.

Kelle teekond tööle on siiski vältimatult pikk, saab siiski mõndagi ise ära teha. Näiteks soovitavad autorid eelistada inimesel igal võimalusel aktiivset liikumisviisi, et igas päevas oleks rohkem kehalist aktiivsust. Kel aga meeldib peale tööd kolleegidega joomas käia, võiks vahel haarata mõne alkoholivaba joogi.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: