Eesti teadlased osalesid koos teiste läänemeremaade teadlastega uurimistöös, kus analüüsiti, kui saastunud on Soome laht. Kogutud andmetest selgus, et selle idaosa ei vasta hea keskkonnaseisundi eeltingimustele. 

Soome lahte suubuvad mitmed jõed, näiteks Neeva ja Narva jõgi. Kuna Soome lahe veevahetus on võrreldes teiste Läänemere piirkondadega märksa nõrgem, koguneb sinna palju ohtlikke aineid. Piirkonda mõjutab ka inimtegevus: Soome lahes on suured sadamaalad ja tihe laevaliiklus, mistõttu jõuab sinna naftasaaduste jääke. 

Taoline reostus võib aeg-ajalt jõuda ka rannaaladele, näiteks Narva-Jõesuu randa, kus inimesed suviti meelsasti suplevad. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Ivan Kuprijanov meenutas juhtumit Narva lahes, kus vanast vrakist tekkis õlireostus, mis jõudis Sillamäeni. Teisisõnu võib ohustada tekkinud  reostus kaugemal asuvaid piirkondi. 

Kuprijanov rääkis, et Soome lahes elavatest loomaliikidest mõjutab reostus teistes seas tugevalt hülgeid. Eriti kriitilises seisus on viigerhüljed, kelle arvukus on märgatavalt kahanenud ja tulevik tume. Imetajad on Kuprijanovi sõnul reostuse suhtes üldse väga tundlikud. Kuna nad tarbivad toiduks teisi organisme, siis söövad nad tahtmatult ka sinna ladestunud mürkaineid. 

Olukorra parandamiseks tuleks teadlaste sõnul järk-järgult kahjulikke heitmeid vähendada, mis satuvad lahte läbi atmosfääri ja jõgede. Samuti suurendaks Soome lahe merekeskkonna puhtust see, kui jääkreostust pidevalt seirata, seda eelkõige tööstuslikes piirkondades ja sadamates. Kuprijanov lisas, et Ida-Virumaal on üks suuremaid reostusallikaid põlevkivi, mis mõjutab seega ka Soome lahte. 

Teadlased soovivad Soome lahte edasi uurida. Näiteks on plaanis vaadata ka Soome lahes elavate limuste ja koorikloomade eluolu.