Soome lahe surnud tsoonid ilmutavad laienemismärke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Läänemeri.
Läänemeri. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Kalmer Saar

Oktoobri alguses alustatud Läänemere uuringu esialgsete tulemuste kohaselt on Soome lahes hapnikuvaegusest tekkinud surnud tsoon laienenud ida poole, kuid sellest väljaspool on põhjaloomastik rikkalik.

Eesti mereteadlased alustasid uurimislaevaga "Salme" ekspeditsiooni 5. oktoobril, et analüüsida Läänemere hapnikutaset ning nn surnud tsoonide levikut Soome lahest Taani väinadeni. Oktoobri keskpaigaks jõuti läbi uurida Soome laht. Praegu tehakse mõõtmisi ja võetakse proove Läänemere lõuna- ja keskosas.

Uurimisretkel osalevad Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased, Eesti Maaülikool andis neile kaasa analüüsiks vajalikud mõõteriistad. Uuringut tehakse just nüüd, kui mere hapnikutase on kõige madalamal tasemel ning geograafiliselt kõige ulatuslikum.

:"Sel sügisel on hapnikuvaene ala levinud väga sügavale Soome lahte. Hapnikuvaegusega kaasneb ka põhjaloomastiku puudumine, kuid huvitav on, et hapnikuvaese piirkonna äärealal on põhjaloomastik väga rikkalik," märkis Tallinna Tehnikaülikooli mereteadlane Urmas Raudsepp.

Geofüüsiku sõnul võib kinnitada, et hapniku tase on väga madal Soome lahe piirkonnas, mis on sügavam kui 80 meetrit. "Natuke murelikuks teeb, et kohati võib olla vähe hapnikku ka madalamatel merealadel," nentis Raudsepp. Soome lahe kehva seisundi põhjusena tuleb esmajoones vaadata looduslikke tingimusi. Sellel sügisel on Soome lahe süvakihtides vesi tavapärasest 20–25 protsenti soolasem, mis peab olema levinud siia Läänemere avaosast.

Paar aastat tagasi avaldasid Soome teadlased põhjaliku uurimistöö, mille põhjal on keset Läänemerd laiuv surnud tsoon suurim omataoline maailmas. Mõõtmised Läänemere keskosas ja edasine veeproovide analüüs peaks näitama, kas hapnikuvaene vesi on kandunud Soome lahte Läänemere avaosast või toimub hapniku intensiivne tarbimine lahes endas.

"Väga oluline on teada saada teada, kas selline hapnikuvaene ala on Soome lahes püsivalt või taandub kevadeks. Kevadel on hapnikuvaene ala Läänemeres geograafiliselt kõige väiksem," lisas Raudsepp. Teadlased mõõdavad selleks Läänemere soolsust, temperatuuri ja hapnikku, võtavad vee- ja põhjasette proovi.

Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad seoseid veesamba kihistumise ja surnud tsoonide vahel ning setete keemilist koostist.

Tartu Ülikooli teadlased loodavad välja selgitada toitainete varieerumine hapnikutingimuste ruumilisel muutumisel ning vastata küsimusele, kas ja milline on merepõhja elustik hapnikuvaeguse piirialadel.

Tallinna Ülikooli teadlased kaardistavad bakterplanktoni kooslused püsivalt hapnikuvaestes tingimustes ning DNA-analüüsi põhjal teha kindlaks nende bakterplanktoni koosluste fülogeneetiline koosseis ja selle ruumiline dünaamika.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: