Rühm Michigani Ülikooli teadlasi vaatles, mis juhtub kolme- kuni viieaastasi lapsi nutiseadmega rahustades. Aastatel 2018–2020 vaatlesid nad pooleteise aasta jooksul 422 paari vanemaid ja lapsi. Uuring lõppes enne, kui Covid-19 pandeemia inimesed ekraanide taha surus, vahendab ScienceAlert.

Töörühm leidis, et kui lapsed kasutasid nutiseadmeid mitu kuud rahustamise eesmärgil rohkem, olid nad emotsionaalsemad või tulid oma emotsioonide reguleerimisega kehvemini toime. Näiteks avaldus see tujude kiires vahetumises ja varasemast suuremas impulsiivsuses.

Seos oli eriti tugev noortel poistel ning juba varem hüperaktiivsuse, impulsiivsuse ja tugeva temperamendi ilmingutega lastel. Uurijate sõnul näib, nagu pärsiks nutiseade laste tundemaailma normaalset arengut.

Uuringu autori ja laste käitumisele ja arengule keskenduva lastearsti Jenny Radesky sõnul võib nutiseade tunduda ohutu ja ajutine võimalus, kuidas kodus stressitaset leevendada. Kuigi seda nõksu kasutatakse aga sageli, võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed. Eriti ohtlik on nutiseade tema sõnul varases lapsepõlves, kus need võivad takistada teiste eneserahustamise meetodite arengut.

Üks võimalus paljudest

Vaadeldud vanuserühm hõlmab endas ka lapsi, kel esinevad raevuhood, tugevad tundepuhangud ja vastuhakk kogu maailmale. See teeb nutiseadmega rahustamise lapsevanema jaoks väga ahvatlevaks võimaluseks.

Nagu vanemad ilmselt ka oma silmaga näevad, siis nutiseade toimib ja laps rahuneb. Teadlased osutavad aga sellele, et lühiajaline leevendus võib anda pikas plaanis hoobi lapse emotsionaalsele arengule. Ta ei pruugigi lõpuks osata muul moel rahuneda.

Töö autorid rõhutavad, et nutiseadme kasutamine rahustajana võib olla ikkagi kasulik ja seda täielikult kõrvale jätmine võib olla keeruline. Siiski hoiatavad nad, et seda ei tohiks kasutada laste maharahustamise peamise või sagedase viisina.

Teema ise ei ole teaduses uus. Varem on lapsevanemad samamoodi muretsenud, et nende võsukesed veedavad liiga palju aega teleri või arvutimängude seltsis. Tänapäevane meediatarbimine on aga palju killustunum, interaktiivsem ja selle nimel ei tule kuigi palju vaeva näha.

Jenny Radesky sõnul võivad nii lapsed kui ka nende vanemad leida, et nutiseade toimib kiiresti ja hästi. Nii õpivad mõlemad neist aga üha vähem muid rahunemisviise kasutama.

Teadlased on välja pakkunud mõned muud võimalused, kuidas lapsi maha rahustada. Muu hulgas võiks kasutada näiteks sensoorseid kogemusi: kuulata muusikat, pigistada mudimissavi või hüpata batuudil. Samuti tasuks lasta lapsel oma tundeid tahtlikult nimetada, et neid paremini mõista.

Kui seostada lapse jaoks tunded mingi värviga, võib seegi aidata tal oma tujusid paremini teada, ära tunda ja mõista. Ehk suudab laps oma tunnetest siis ka hõlpsamini teada anda. Abi võib olla sellestki, kui lapsel on asendustegevused: näiteks saab ta õe-venna löömise asemel peksta patja.

Kõiki uurijate pakutud võimalusi tasuks nende sõnul lastele selgitada siis, kui nad on parasjagu heas rahulikus tujus. Nii on raevuhoo korral neile juba selge, mis toimub. Ühtlasi võib nutiseadmete liigset kasutust vähendada ka ekraaniaega piiravate rakendustega.

Uuring ilmus ajakirjas JAMA Pediatrics.