Arro rääkis, et tal ei ole väga suuri illusioone ja usub, et vanemad annavad nutiseadme kätte juba väga väikestele lastele. Seejuures ei teadvusta nad, et see võib lapsele kurja teha. Ta selgitas, et nutiseade on justkui meid ümbritsev keskkond. See keskkond võib aga väikelapsele või teismelisele mõjuda hoopis teistmoodi kui täiskasvanule. "Laps või teismeline õpib palju kiiremini kui täiskasvanu. Ta õpib ära ka sõltuvuse: kiire kuluefektiivse naudingu saamise, mida nutiseadme uudsus talle annab," sõnas Arro.  

Murekoht seisneb selles, mis jääb inimestel selle aja jooksul tegemata, mil nutiseadmes ollakse. "Nutiseadmed kasutavad seda ära, milline aju on, milliseks ta on evolutsioonis kujunenud. Aju on muu hulgas kujunenud selliseks, et ta väga armastab uudseid asju, sest uudne võib olla kasulik, aga ta võib olla ka ohtlik," lausus Arro.

Uudsuse puhul mängib Arro sõnul rolli see, kui kergesti või raskesti see kätte tuleb. "Kui mõtleme oma lapsepõlve peale, siis uudsus tuli küll kätte, aga selleks pidime olema mõnikord kenad teiste lastega, et nendega mõni lahe mäng välja mõelda. Pidime midagi uurima või lugema või ise välja mõtlema, leiutama, fantaseerima. See kõik arendas meid," sõnas hariduspsühholoog.  

Kuigi tänapäeva lapsed saavad ka seda kõike teha, valitakse sageli lihtsam tee ehk nutimaailm. Raskem tee, mille käigus tuleb ise midagi toredat välja mõelda, arendab aga lapsi rohkem. "Kui noored saavad tunda nutiseadme mõnu, siis on neid raske ümber harjutada, et hakka nüüd ise midagi uurima, muusikat looma või sporti tegema. Kui nauding uudsusest tuleb aeglasemalt ja seda on raske saavutada, siis me mõnes mõttes rikume nutiseadmega lapse loomuliku soovi ennast arendada," sõnas Arro.

Sageli arvavad nii noored kui ka täiskasvanud, et kui esimese korraga miski välja ei tule, siis polegi võimalik seda kunagi osata. "Omaette küsimus on, kuidas toetada noori selles, et nende aju päriselt midagi oskama õpiks. Selle jaoks on neil vaja pusida läbi see raskus ja kulukas osa, kus naudingut kohe ei tule," sõnas ta.

Arro ütles, et ainus pääsetee on laste võimalikult kaua nutiseadmetest eemal hoidmine. "Nutiseade peaks kättesaadav olema siis, kui laps ise suudab selle endale osta," lausus ta.

Ka suhtlemist tuleb õppida

Logopeedid ja terapeudid räägivad üha enam sellest, et väikelapsed ei oska rääkida. Ka siin võib probleemi alustala peituda selles, et vanemad annavad lastele nutiseadmed kasutada juba üsna varajases eas. Arro viitas psühholoog Mari-Liis Kaldojale, kelle hinnangul on suhtlemine ärevusttekitav olukord, see on miski, mida peab harjutama ning mis ei tule iseenesest.

Suhtlemisel on palju komponente, mis teeb selle keeruliseks. Näiteks, kas märkame teise inimese emotsioone, kas oskame neid tõlgendada, neile reageerida. Arro sõnul tuleb seda kõike maast madalast harjutada.

"Kui me selleks lastele keskkonda ei paku, ega nad siis ei õpi ka neid oskusi. Ärme jumala eest arva, et kui me lapsevanematena lapsega suhtlemise ära jätame, siis kuidagi imeväel ta oskab seda. Lapsel võib sellega seoses olla hiljem palju jama, sest suhtlemine on tema jaoks keeruline ja ärevust tekitav," ütles Arro.

Nutiseadmed ei ole aga üdini halvad. Kui seadeldis toetab huvisid, näiteks füüsikakirge või laulmist, siis pakub see palju väärtuslikku infot. Sellisel juhul toimib nutiseade nagu iga teine infokandja.

Arro sõnul on väga kurb, kuidas ei suuda inimesed luua seadmeid, kus oleksid seas need asjad, mis neid päriselt arendaksid. "Alati tuleb selle seadmega kaasa muu jama, näiteks sotsiaalmeedia, mis on ülesehitatud niimoodi, et sa tahad seal olla rohkem ja tahad rohkem pinnapealseid infokilde saada. Kelle jaoks on see info teiste kohta, kellel kassivideod, kellel mingisugused mängud. Need on ehitatud nii, et nad sind ei arenda," rääkis Arro.

Küll aga ei tasuks Arro sõnul lapsi kuidagi nutiseadmete kasutamise eest karistada. "Nutikeskkonna on disaininud täiskasvanud. Kui me lapsi selle kasutamise eest kuidagi karistame, siis on see väga rumal, sest oleme ise neile selle keskkonna loonud. Täiskasvanud teenivad selle pealt, et igasuguseid rakendusi kasutatakse," ütles Arro.