Prantsuse teadlased on Vahemerest võetud plastkiuproovide küljest leitud baktereid loendanud lausa 195 liiki. Ühe kiu peal on nende väitel end sisse seadnud keskmiselt enam kui 2600 bakteriisendit.

Kõik need bakterid ei ole kahjulikud, kuid mõned võivad olla küll. Bakter Vibrio parahaemolyticus, keda teadlased leidsid päris rohkesti, kutsub inimesel esile mürgitusnähte.

Maria Luiza Pedrotti ja Ana Luzia de Figueiredo Lacerda kogusid koos Pariisi Sorbonne'i Ülikooli kolleegidega proove Monaco ja Nice'i lähedastest vetest. Nad vaatasid proove mikroskoobi all ja järjeldasid bakterite geene. Tulemustest kirjutavad nad ajakirjas Plos One.

Plastist mikrokiud võivad sattuda keskkonda inimeste kantavate riiete küljest, eriti näiteks koos pesuveega. Merevette tuleb neid rohkesti ka lagunevate kalavõrkude küljest.

Plastkiud on merekeskkonnas suhteliselt uudne substraat, kuid juba võib bakterite liigirikkus nende peal avaldada muljet.

ÜRO eksperdid hindasid mõne aasta eest koostatud ülevaates, et Vahemerre jõuab iga päev umbes 730 tonni plastjäätmeid. Selle tulemusel hulbib mõnes meresopis enam kui 64 miljonit pisikest plastiosakest ruutkilomeetri kohta. Mikrokiude sisaldub aga Vahemere vetes rohkem kui kusagil mujal maailma meredes.

Vahemere kõrge soolasuse toimel võib plastkiudude kontsentratsioon uuringu autorite sõnul suureneda just pinna lähedastes vetes, kus askeldab rohkesti olendeid, kellele võib bakterikihiga kaetud mikrokiud tunduda kohase toidupalana.

Nii siseneb plast toiduahelasse, plastis sisalduvad kemikaalid arvatakse aga võivat põhjustada hormonaalseid häireid, mis võivad kahjustada olendite kasvamist ja sigimist.

Plastikiud on bakteritele heaks sõidukiks, mis võimaldab neil uutesse paikadesse levida. Et plast laguneb palju aeglasemalt kui traditsiooniline looduslik puru, siis seda kaugemale saavad bakterid nüüd kanduda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.