Akadeemikute valimised 2022: kes on Toomas Rõõm?

KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm.
KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm. Autor/allikas: Erakogu

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm.

Toomas Rõõm (61) kaitses doktorikraadi 1993. aastal Tartu Ülikoolis, uurides defektide mõju kaltsiumioksiidi kristallide optilistele omadustele. Rõõm on töötanud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis, mh vanem- ja juhtivteadurina. Aastatel 2019–2021 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.

Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.

Juhtivteaduri (kaas)autorlusel on ilmunud Google Scholari põhjal ligi 90 teadusartiklit. Kokku on viidatud tema teadustöödele ligi 1070 korda, seejuures on vähemalt 17 teadusartiklile viidatud 17 korda. Lisaks sellele on Rõõm kolme patentse leiutise kaasautor.

Rõõm on kaasjuhendanud kolme doktoranti ja nelja magistranti ning praegu juhendab kahte doktoranti. Samuti on ta juhendanud kahte järeldoktorit. Aastal 2016 autasustati Rõõmu Eesti Vabariigi teaduspreemiaga täppisteaduste alal.

Neli küsimust

1. Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

Raske on esile tuua, milline oli kõige nauditavam hetk. Varasemate sära hakkab kustuma ning naudingu tekitamise lävend nihkub üha kõrgemale. Samas, mõne füüsikaalase probleemi lahenduseni jõudmine pakub vaimset rahuldust endiselt, kuid pigem selle kaudu, et lõpeb häiriv teadmatus. Vähemalt selleks ajaks, kuni uus probleem esile tuleb.

2. Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Üks väljakutsetest minu valdkonnas, nii nagu mõneski teises, on energiapuuduse leevendamine. Selleks on vaja toota rohkem energiat ja samas vähendada selle tarbimist. Tarbimise vähendamine ei tähenda seda, et jätame tööd tegemata, vaid eesmärgiks on teha ära sama töö, aga vähema energiakuluga.

Arvutustehnika, sealhulgas ka kõik asjade interneti asjad, kulutavad suure osa toodetud energiast ja see osa kasvab pidevalt. Loogikatehteid tegevad kiibid põhinevad ränil. Väljakutse on leida materjal, millest tehtud kiibis kulub sama loogikatehte tegemiseks vähem energiat kui ränikiibis. Minu töö on seotud ühe sellise uue materjalitüübi, mis on sümbioos ferroelektrikust ja magneetikust, uurimisega.

3. Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus.

4. Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Ma hindan seda kui tunnustust mu teadustööle ja seda, et minu teadusvaldkonna teadmistega inimest akadeemia vajab. Arvan, et see meeldiks mulle lähedastele inimestele. Elu muudab see niipalju, et tulevad lisakohustused ning loodetavasti ka uued väljakutsed.

Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Kaupo Kukli lühiloengut.

Akadeemikuid valitakse sel aastal füüsika, arvuti- ja tehnikateaduste ning sotsioloogia valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale kaheksa kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 7. detsembril akadeemia üldkogu istungil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: