Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.

"Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus," sõnastas Rõõm akadeemikuks olemise peamise ülesande.

Cybernetica infoturbeinstituudi direktori Dan Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises otsustamises ja finantspettuste vastases võitluses. Samuti võib olla neid tulevikus vaja näiteks Euroopa Liidus riikidevahelistes andmeruumides tervise-, liikuvus- ja energiaandmete ühiseks töötlemiseks ning nn kukrupõhise identiteedi ja tõendite süsteemi loomiseks.

Bogdanovi hinnangul peaks kannustama akadeemia ühiskonna arengut pidevalt ja püsivalt. "Kui ühiskond on ka oma muudatused üle elanud ja läbi viinud ning kui asjad on ka hästi, peame hoidma üleval vaimset kompetentsi, et need püsiks hästi. Ulmekirjandus on kujutlenud ühiskonda, milles tehnoloogia oli nii mugavaks ära pakendatud ja teadus muutunud nii vähetähtsaks, et ühiskond unustas ära, kuidas töötasid nende tuumareaktorid. Sealt edasi ei kestnud ka meeldiv ja mugav elukorraldus," viitas Bogdanov.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saare teadustöö on viimastel aastatel keskendunud muu hulgas Eesti sotsiaalsele kihistumisele ja mobiilsusele ning seda mõjutavatele teguritele, näiteks haridusele. Laiemalt on tema uuringute fookuses post-sotsialistlike riikide eripära väljatoomine ja seniste riikide tüpoloogiate edasiarendamine.

Saare sõnul peaksid olema akadeemikud nähtavad ühiskonnas laiemalt. "Nad peaksid mängima ühiskonnas olulist rolli nii oma teadusala eksperdina kui ka arvamusliidrina, kelle poole pöördutakse nii teaduspõhise info saamiseks, aga ka saamaks tavapublikule arusaadavaid selgitusi," sõnas professor. Nendepoolne sisend võiks anda poliitikutele ja otsustajatele paremaid teadmisi ja andmeid tasakaalustatud otsuste tegemiseks.

Uute akadeemikute valimised kuulutati välja selle aasta juunis. Konkursi tähtajaks, 3. oktoobriks laekus akadeemiasse üheksa avaldust kaheksale kandidaadile. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest.

Koos kolmapäeval valitud akadeemikutega on Eesti teaduste akadeemias kokku 75 akadeemikut.