Sergi hinnangul tõstab Jõekalda avaldus Eesti meeste ja kogu laiema ühiskonna teadlikkust infarktist. "[Jõekalda] samamoodi kannatas pikalt eelnevalt, nagu ta kirjeldas. Ta oleks võinud varem pöörduda," märkis Serg saates "Terevisioon".

Eestis tekib infarkt tema sõnul meestel keskmiselt 67-aastaselt ja naistel 77-aastaselt. "50-aastaseid ja nooremaid on kusagil kümme protsenti kõikidest infarktihaigetest," tõi ta välja. Ehkki keskeas inimesed saavad infarkte pigem harva, tuleb Sergi sõnul ette ka 30-aastaseid müokardiinfarktiga haigeid.

Just nooremad inimesed peavad end kardioloogi sõnul enne haiglassesattumist täiesti terveks. Haiglas tuleb aga välja, et neil on kas kolesteroolinäitaja veres väga kõrge, kõrge vererõhk või pole nad tegelenud oma liigse kehakaaluga. "Isegi väga lihtsate uuringutega tulevad välja asjad, mida oleks saanud juba eelnevalt ravida ja seeläbi müokardiinfarkti ennetada," tõdes Serg.

Müokardiinfarkt ongi tema sõnul suuresti elustiilihaigus, millest umbes 90 protsenti juhtudest on seletatavad kõrge vererõhu-, veresuhkru- ja kolesteroolitaseme, ülekaalu ning vähese kehalise aktiivsusega. Pärilik eelsoodumus loeb aga umbes 10–20 protsendil juhtudest.

Seoses kolesterooli-ainevahetusega hinnatakse haigetel nüüd ühe mõjurina lisaks lipoproteiin A-d. "See on uus marker, mida me kõikidel infarktiga haigetel ka hindame. Leiame, et mõningatel haigetel on see võib-olla ainuke riskitegur infarkti tekkes," märkis Serg.

Märgid infarktist võivad ilmneda juba kuu aega varem. "Tüüpiline kaebus on koormusel tekkiv rindkerevalu, mis möödub puhates. Sellisel juhul peaks otsima kohe abi, enamasti perearsti kaudu," soovitas Serg. Kui aga inimene tunneb rindkerevalusid ka rahulikus olekus, peaks ta pöörduma kohe erakorralise meditsiini osakonda. "Kui on väga tugev valu või üle viie minuti kestev rindkerevalu, peaks kutsuma kiirabi," lisas ta.

Vahel võib infarktile viitavat valu olla keeruline kõrvetistest eristada. Siiski on kardioloogi sõnul tüüpiline infarktimärk just rõhuv surumistunne rinnus, mis kiirgub vasakusse või paremasse kätte ning on tuntav ülaseljaski. "Sageli kaasnevad iiveldus, tugev higistamine ja õhupuudus. Need on juba väga tugevad infarkti näitajad," loetles Serg.

Jõekalda juhtum tõi Sergi sõnul esile lisaks vaimse stressi kui olulise riskiteguri –see suurendab infarktiohtu 30 protsenti. "Sageli nooremad mehed, kes on ametikohtades, kus on väga suur vastutus, võiksid üritada oma elus puhata natuke rohkem ja tegeleda oma perega, mitte ainult tööga," soovitas ta.