Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment ja kaasautor Jan Van Bavel Leuveni Ülikoolist lähtuvad ajakirjas European Sociological Review avaldatud uurimuses ühest viimase poolsajandi olulisemast muutusest Euroopas – kõrghariduslõhe pöördumisest naiste kasuks.

Kui veel 20. sajandi teises pooles oli tavaliselt ülikoolide tudengite seas mehi naistest rohkem, siis 21. sajandi alguseks õppis peaaegu kõikides Euroopa riikides ülikoolis rohkem naisi kui mehi. Ka naiste tööhõive on hariduse tõusuga paralleelselt kasvanud. Seetõttu on järjest rohkem ka perekondi, kus naine teenib mehega sama suurt või isegi suuremat palka.

Klesment ja Van Bavel uurisid, kuidas muudab naiste suurenev suhteline sissetulek võrreldes abikaasaga nende rolli perekonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Uurimuse taustaks oli nende poolt 2017. aastal samas ajakirjas avaldatud artikkel. Toona leidsid nad, et Euroopas on arvestatav osa leibkondi, kus naise sissetulek ületab abikaasa oma. Selline olukord on Klesmenti sõnul üsna uus, sest traditsiooniliselt on mehed keskendunud palgatööle ja pere peamise sissetuleku teenimisele. Naised on aga rohkem pühendunud kodule ja lastele.

Mikromajanduslik pere toimimist puudutav teooria selgitab naise keskendumist kodule ja mehe keskendumist tööturule tööjaotuse efektiivsusega. See tähendab, et palgatööga tegeleb rohkem haritud ja suurema sissetulekupotentsiaaliga partner. Naiste kõrgem haridustase ja seega suurem sissetulek on hakanud niisugust rollijaotust muutma. See omakorda tõstatab küsimuse, kas naise suurenev suhteline sissetulek mehe suhtes muudab perekonnas ka naise roll.

Klesment selgitas, et mehe ja naise võrdsus peresisestes teemades on olnud pikka aega sotsiaalteadlaste huviorbiidis. Kuna naiste tööturul osalemine on nende rolli väljaspool kodu muutnud järjest sarnasemaks meestele, on ühiskond oodanud, et ka pere sees toimub kohustuste jaotumise ühtlustumine. Reaalsuses on kodune töödejaotus muutunud aga pigem visalt. Nõnda on naistele langenud sageli palgatöö ning kodutööde ja lastekasvatamise tõttu topeltkoormus, hoolimata nende panusest pere tuludesse.

Kodutööde ja lastekasvatamise jaotust mehe ja naise vahel on palju uuritud. "Sage tulemus on olnud, et kui naine teenib mehega sarnasemat sissetulekut, siis on ka kodutööde jaotus võrdsem. Siiski ei vii see tingimata selleni, et peredes, kus naine teenib kogu sissetuleku, teeb mees kõik kodused toimetused," lausus Klesment.

Muu hulgas on sotsiaalteadlased leidnud, kui naise ja mehe sissetulekute jaotus on traditsioonilisega võrreldes ümberpööratud ehk naine teenib peaaegu kogu pere tulust, võib meeste panus kodustesse kohustustesse isegi langeda. "Seda on selgitatud asjaoluga, et pere toitja rolli sattunud naised püüavad neutraliseerida oma hälbimist traditsioonilise koduperenaise rollist," sõnas Klesment.

Piltlikult tähendab see, et naised tunnevad oma edu üle piinlikkust. Ühiskonna tunnetavatele ootustele vastu tulemiseks teevad nad rohkem kodutöid.

Kes otsustab, kuidas rahaga käituda?

Sel aastal ilmunud 27 Euroopa riiki katva uurimuse jaoks said Martin Klesment ja Jan Van Bavel andmed Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringu 2010. aasta erimoodulist. Selles küsiti inimeste subjektiivset hinnangut oma leibkonna rahaasjade korralduse kohta. Muu hulgas seda, kes teeb tavaliselt peres finantsidega seotud otsused. Autorid analüüsisid enam kui 72 000 leibkonna naiste vastuseid küsimustele, kes peres peamiselt otsustab raha säästmise, laenude võtmise või suurte väljaminekute üle.

Selgus, et suurem osa perekondi langetab siiski otsused koos. Sõltuvalt suhtelisest sissetulekust väitsid nii umbes 75-80 protsenti naistest. Seejuures koos otsustajate osakaal oli mõnevõrra suurem enam-vähem võrdset palka teenivate abikaasade seas.

Ülejäänud 20-25 protsendi puhul oli otsustajaks sagedamini kas mees või naine ainuisikuliselt. Seda sõltuvalt sellest, kumma sissetulek moodustas pere kogusissetulekust suurema osa. Kui naine teenis rohkem kui mees, oli peamine otsustaja naine, ja vastupidi. "See näitab, et kui abikaasad ei otsusta rahaasju koos, on pere finantsides suurem sõnaõigus sellel, kes rohkem raha leibkonda toob," ütles Klesment.

Kuid sarnaselt eelpool kirjeldatud kodutööde jaotusele ei langeta ka finantsküsimustes naised otsuseid nii sageli, kui võiks oodata nende panuse põhjal pere kogusissetulekusse. "Kui naised teenivad 90 protsenti või rohkem kogu leibkonna tulust, siis need naised kalduvad sagedamini ütlema, et mees langetab nende peres rahalised otsused. Võrreldes siis naistega, kes teenivad mehest rohkem. Mingil põhjusel nad vastavad, et nende mees teeb finantsilisi otsuseid. Hoolimata sellest, et suurema osa sissetulekust teenib naine," lausus Klesment.

Sellele võib olla mitu selgitust. "Üks on see, et nagu kodutööde jaotuse puhul, naised, kes on pere peamise sissetuleku saajana sattunud ebatraditsioonilisse rolli, püüavad näidata oma peret nii-öelda normaalsena sellega, et jätavad suurte otsuste tegemise ikkagi mehele," ütles Klesment.

Teine võimalus on, et need naised on pere peamise palgateenija rolli sattunud ajutiselt, näiteks mees on kaotanud töö. "Otsustamise mustrid ehk nii kiiresti ei muutu, mistõttu mehe peamist rolli otsustamisel tuuakse esile, vaatamata tema väiksemale panusele pere sissetulekusse," selgitas Klesment.

Uurimuse tarbeks kasutatud erimooduli andmed kajastavad aastat 2009. Majanduskriis lõi mitmes riigis töötusega rohkem just mehi, mistõttu naiste hulk, kes olid pere peamised sissetuleku toojad, tõenäoliselt kasvas. "Me saame nende andmetega näidata ainult ühe aasta pilti," lausus ta. Peale selle kirjeldab mudel Euroopa riikide keskmist, üksikutes riikides võivad sissetulekute ja otsustamise seose mustrid olla mõnevõrra erinevad.

Miks üldse on peresisene sissetulekute või finantsotsuste ja kodutööde jaotus olulised teemad? "Mingil määral avaldab see mõju kooselus olevate inimeste käitumisele. Näiteks on leitud, et kooselud, kus naine teenib mehest rohkem, on ebastabiilsemad ja lahutavad suurema tõenäosusega. Kodutööde jaotus võib ka mõjutada otsust lapsi saada," sõnas Klesment.

Suuremas plaanis huvitab veel teadlasi, kuidas võivad sellised pere sees toimuvad majanduslike rollide nihked mõjutada suuremaid rahvastikuprotsesse, näiteks sündimust ja kooselude püsivust.