Nüüd on teadlased leidnud ajust üles just need närvirakud, mis häälitsuste rütmikat korraldavad.

Kevin Yackle Ameerika Ühendriikidest San Francisco California Ülikoolist ja ta kolleegid leidsid need rakud hiirel, kuid võime üsna julgelt arvata, et enam-vähem samamoodi korraldab loodus häälitsuste rütme teistelgi loomadel ja inimesel.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Neuron, et need ajutüves asuvad rakud reguleerivad häälitsuste tempot, aga koordineerivad seejuures häälitsusi ka hingamisega. See töö on neil päris keeruline, sest näiteks inimesel toimib naermisel või hõiskamisel täpselt kooskõlastatult umbes sada lihast.

Yackle ja ta kaaslased uurisid lähemalt, kuidas piiksuvad emast eraldatud hiirepojad ja mis neil samal ajal ajus toimub. Hiirepojukeste kaeblikke piiksatusi saatsid väikeste lihaste rütmilised liigutused. Teadlased väidavad, et nende tuvastatud närvirakud kontrollivad ka häälitsemisega seonduvat hingamisrütmi.

Yackle ja kolleegid loodavad, et nende uuring ja selle edasiarendused aitavad paremini mõista ka seda, kuidas inimesed kõnelevad ja miks mõnedel inimestel esineb kõnehäireid. On mõeldav, et mõnedki kõnehäired võivad tekkida sellest, kui närvirakud ses ajutüve piirkonnas omavahel veidi valesti ühenduvad.

Nii võib see teadlaste arvates olla näiteks nende autistlike laste puhul, kes häälitsevad ka juba titeeas teistmoodi kui teised. Sel juhul ei tarvitse autistide kõneraskused olla tingitud mitte viletsast õppimisvõimest, vaid hoopis kõnerütmiga seotud närvirakkude valeühendustest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.