Teadlased heitsid digitaalse pilgu Amenhotep I mähiste alla

Sarnaselt enamikele Egiptuse vaaraodele langesid Amenhotep I maised jäänused hauaröövlite ohvriks. Värske uuring osutab, et kuningriigi preestrid võtsid seetõttu sajandeid hiljem nõuks taastada muumia selle algses hiilguses.
Egiptuse vaarao Amenhotep I valitses umbes aastail 1525–1504 e.m.a. Surma järel mumifitseeriti vaarao surnukeha meisterlikult. Seda kaunistasid lillevanikud ja elutruu surimask. Seni ei kippunud teadlased just sel põhjusel vaarao säilmeid kiht-kihilt uurima, vahendab Live Science.
Ligi 3000 aastat peale vaarao matmist piilus rühm teadlasi nüüd kompuutertomograafiga esimest korda tema ümber pandud mähiste alla. Nii said nad esimest korda aimu, milline võis muistne valitseja elusast peast välja näha. Tuli välja, et Amenhotep oli vähemalt oma välimuselt isasse.
Uurimisrühm järeldas, et vaarao oli surres umbes 35-aastane ja 169 sentimeetri pikkune. Ühtlasi oli ta ümberlõigatud ja tervete hammastega. Amenhotepi muumia riideribade alla oli paigutatud 30 amuletti ja ainulaadne kullast helmestega vöö, märkis uuringu kaasautor Sahar Saleem.
Kuldsel vööl võis Egiptuse endise muiststeministri ja uuringu kaasautori Zahi Hawassi sõnul olla maagiline tähendus. Saleemi sõnul kandsid muistsed egiptlased sedalaadi vöid oma piha ümber ja nagu Amenhotepi vööl, rippusid neilgi vahel küljeosal amuletid. Iga hauda kaasa pandud amulett pidi Hwassi sõnul aitama valitsejal teispoolsuses toime tulla.

Kes oli Amenhotep I?
Amenhotep I valitses Egiptust 18. dünastia ajal. Sel ajajärgul laienes riik Põhja-Sudaani ning vaarao algatusel läks laiendati ja püstitati palju templeid. Vaarao surmapõhjus ja algne matmiskoht on teadmata.
Prantsuse egüptoloogi Gaston Maspero töörühm leidis Amenhotepi ja rea teisi muumiaid 1881. aastal Teeba läänekalda hauakambrist, tänapäeva mõistes Luxori linnast. Amenhotep I muumia oli viidud hauakambrisse millalgi 21. dünastia päevil ehk aastail 1070–945 e.m.a. Enne ümbermatmist olid sellest üle käinud hauaröövlid.
Uue uuringu autorid märkasid tomograafipiltidelt, et röövlid olid vaarao keha vigastanud. Sahar Saleem ja Zahi Hawass kirjutavad, et muu hulgas tekkisid muumia röövi käigus kaela sisse mõrad ning tema pea kisti kaela küljest lahti. Samuti oli muumia kõht eestpoolt kõvasti kahjustada saanud ning ta jäsemed, sealhulgas parem käsi ja jalg tõmmati röövi käigus liigestest välja.
Uurijad märkasid, et preestrid olid muumiat peale röövi parandanud ja kinnitanud eemaldatud jäsemed vaigu abil tagasi õigesse kohta. Samuti mähkisid nad muumia ümber paiguti värsked kangaribad.
Saleemi sõnul parandasid 21. dünastia aegsed preestrid hoole ja armastusega hauaröövlite tehtud kahju. Vähemalt Amenhotep I näitel taastasid nad muumia algse hiilguse, pannes kallihinnalised juveelid ja amuletid taas paika.
Vaarao surma põhjus jääb Saleemi sõnul ka selle töö järel mõistatuseks. Küll aga sai selgemaks valitseja omaaegne välimus. Amenhotep I oli oma isa Ahmose I moodi: tal oli kitsas lõug, väike kitsas nina, lokkis juuksed ja kergelt esileulatuvad ülemised hambad.

Praeguseks on enamiku vaaraode muumiatest füüsiliselt mähistest lahti pakitud ja kompuutertomograafiga skaneeritud. Samas oli Amenhotep I uurijate sõnul üks väheseid valitseijaid, kelle surnukeha oli üksikasjalikult uurimata.
Amenhotep I muumia pikaaegne puutumatus andis Saleemi sõnul tema töörühmale ainulaadse võimaluse. Mitte ainult ei saanud nad aimu vaarao mumifitseerimisest ja matmisest, vaid ka Amuni ülempreestrite hoolitsusest ja vaarao taasmatmisest sajandeid hiljem.
Uuringuga mitte seotud teadlased peavad tööd küll põnevaks, kuid mitte murdeliseks. Bristoli Ülikooli egüptoloogiaprofessor Aidan Dodsoni sõnul pole kuldsele vööle sarnanevat hauapanust küll varem leitud, kuid kuna pea kõik kuninglikud muumiad rööviti omal ajal täiesti paljaks, võivad need lihtsalt kadunud olla.
California Ülikoolli egüptoloogiaprofessor Kara Cooney oletab, et kuldvöö võisid muumiale lisada 21. dünastia aegsed preestrid. Osa Egiptusest 21. dünastia aegu de facto valitsenud Amuni ülempreestrid nägid Amenhotep I oma eellasena ja võisid seetõttu just teda kuldse vööga austada.
Uurimusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Medicine.
Toimetaja: Airika Harrik