Vaktsineerimise edulugudest rääkides on raske alahinnata rõugetevaktsiini mõju inimkonnale. Rõuged on ohtlik nakkushaigus, mis levis inimeselt inimesele õhus levivate piiskade ehk aerosoolidega või kokkupuutel nakatunud inimese rõugevedelikuga. 

Esimene arheoloogiline tõend rõugete kohta on vaarao Ramses V rõugearmiline muumia, mis on pärit enam kui 3000 aasta tagusest ajast. Keskaja Euroopas põhjustasid rõuged kuni 15 protsenti kõigist surmadest. Konkurentsitult kõige toimivam ja ohutum kaitse rõugete vastu läbi ajaloo on olnud vaktsineerimine.

Mida see tähendab ja kuidas seda kirjeldada, sõltub suuresti, kuhu tõmmata piir ja mida vaktsineerimiseks pidada. Sageli algavad jutud vaktsineerimisest 18. sajandi lõpu Inglismaalt,  doktor Edward Jennerist ja tema rõugetevastasest vaktsiinist. Kuid ka Jenneri avastusel on eellugu.

Kuidas on seotud Ottomani impeeriumi naiste ilus näonahk, Briti karjatalitajad ja lehm nimega Blossom? Miks inimesed alguses vaktsineerimise vastu olid? Millal rõugete vastu vaktsineerimine lõpetati ja miks haigust endiselt laborites elus hoitakse? Sellest kõigest ja enamast ongi käesolevas "Sünapsi" episoodis juttu.