Varem harvaesinevate ahvirõugete ootamatult lai levik teeb rahvatervise eksperdid ärevaks. Hiljuti on viiruslikku nakkust täheldatud mitmes riigis, sealhulgas näiteks Rootsis ja Ühendkuningriigis. Seni ühestki surmajuhtumist teateid pole. Kuigi laiemale elanikkonnale paistab oht praegu olevat väike, võib asjatundjate sõnul olla viirus varasemast nakkavamaks muutunud, vahendab Gizmodo.

Vähemalt seitse riiki

Neljapäeva pärastlõuna seisuga oli ahvirõugete juhtumeid registreeritud Ühendkuningriigis, Kanadas, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Rootsis ja USA-s. Ameerika Ühendriikide juhtum toodi tõenäoliselt sisse Kanadast, kus praegu kahtlustatakse ahvirõugeid 13 inimesel. Ühendkuningriigis võib olla haigestunud vähemalt seitse inimest, kellest esimene sai selle usutavasti Nigeerias viibides.

Esimest korda tuvastati ahvirõuged 1970. aastatel Aafrikas. Hiljem on täheldatud neid aeg-ajalt samuti Aafrikas. Tegu on zoonootilise haigusega, mis tähendab, et harilikult nakkab see pigem loomalt inimesele kui levib inimeste vahel. "Algselt leiti neid makaakidelt, aga ahvirõugeid võib esineda nagu USA-s ka preeriakoertel ja teatud närilistel," sõnas Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.

Utah' Ülikooli nakkushaiguste arsti Andrew Pavia sõnul viitab nii suur hulk nakatumisi mitmes riigis kui ka kohatine siseriiklik levik, et nakkus on varasemaga võrreldes muutunud. Pavia sõnul pole puhangu põhjus aga veel selge.

Varem on ahvirõuged küll inimeselt inimesele levinud, kuid Pavia sõnul üsna harva. Kuigi uue haiguspuhangu üks võimalik seletus on nüüd parem levik inimeste keskis, pole arsti sõnul talle teadaolevalt selle kohta mingeid tõendeid. Varjak nentis samuti, et praegusele puhangule head seletust veel pakkuda pole. 

Ta ei välista, et viirus võib jõuda ka Eestisse, sest inimesed reisivad palju. Sel juhul kehtivad tema sõnul edasi tavalised hügieeninõuded nagu kätepesu. "Hetkel on juhtumite arv ikkagi niivõrd väike maailmas, et ei pea hakkama muretsema ja kartma. Kui nüüd kusagil tekib suurem puhang, siis nagu ikka, sellesse piirkonda reisimist selle aja jooksul võiks võimalusel vältida," seletas ta.

Mis on ahvirõuged?

"Ahvirõuged on nii-öelda pärisrõugete sugulasviirus, mis, nagu ka nimi viitab, levib rohkem ahvide seas," ütles Margus Varjak. Nagu rõugeviiruski, põhjustab rõugeviiruste sugukonda kuuluv ahvirõugete nakkus inimesel villilist löövet, mis algab tavaliselt näolt ja levib sealt üle terve keha. Samuti võivad nakkusega kaasneda gripilaadsed sümptomid.

Tavaliselt ilmnevad nakatunul sümptomid nädal kuni kolm nädalat peale nakkusega kokkupuudet. Tüüpiliselt kestab haigus inimesel umbes kaks nädalat. Kuni kümme protsenti haigestunuid võib ahvirõugetesse ka surra. Samas põhjustas vähemalt Ühendkuningriigi juhtumid leebem viirusetüvi, mille suremusmäär on ühe protsendi lähedal.

Kui ahvirõugete puhangud peaks ohtlikumaks muutuma, on nende tõkestamiseks vahendid olemas. "Ravi on olemas, isegi vaktsiinid on olemas. Mõned antiviraalsed ühendid on olemas," kinnitas Varjak: "Kui nüüd eestlane ongi olnud reisil ja kusagil sellega kokku puutunud, tal tekivad mingid naljakad villid ja sügelus, palavik ja muud asjad, siis tuleks ikkagi arsti juurde minna."

Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline rõugevaktsiin. Seda saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et ära hoida tema haigestumist. Teisisõnu saab rõugevaktsiine kasutada osana nii-öelda ringvaktsineerimise strateegiast, mis peaks nakkusahelad läbi lõikama. 

Miks ahvirõuged just praegu levivad?

Margus Varjaku sõnul levivad ahvirõuged tihtipeale samas majapidamises elavate ja omavahel lähikontaktis inimeste seas. "Ta võib levida natuke piiskadena või siis kehaeritiste kaudu," selgitas ta. Kui SARS-viiruse levikuks piisas kokkupuutest mõne piisaga, siis ahvirõugetes Varjak nii suurt murelast ei näe. "See viirus nüüd kindlasti ei hakka levima nii kiiresti ja plahvatuslikult. Ta oleks juba teinud seda praeguseks," märkis ta.

Nagu öeldud, võib ahvirõugeid põhjustav viirus olla omandanud võime hõlpsamalt inimeselt inimesele kanduda. Mõned teadlased nagu Yale'i rahvatervisekooli nakkushaiguste epidemioloog ja mudeldaja Jo Walker oletavad aga, et näiliselt suurenenud leviku taga võib tegelikult olla inimkonna aastakümnete tagune võit rõugete üle. Viirus kuulutati maailmast likvideerituks 1980. aastal tänu üleilmsele massvaktsineerimise programmile, millega saavutati viiruse vastu karjaimmuunsus.

Poksviirused suudavad tekitada ristimmuunsust oma teiste sugulasviiruste vastu. Seepärast ei sisalda ka rõugevaktsiin tegelikult nõrgestatud rõugeviirust. Siiani võis rõugeviirusevastane karjaimmuunsus tõkestada inimeste seas ka ahvirõugete levikut. Ajapikku võis inimkonna kollektiivne kaitse erinevatel põhjustel aga langeda, andes nii ahvirõugetele võimaluse oluliselt muteerumata vabamalt levida.

Walkeri sõnul pole inimkonna hääbuva immuunsuse taga tingimata iga üksikisiku nõrgenev kaitsevõime. Pigem on asi tema sõnul selles, et immuunkaitse saanud inimesed surevad ära ja asemele sünnivad immuunsuseta inimesed, kes seda ka kuidagi ei omanda. Näiteks lõpetati Eestis rõugete vastu vaktsineerimine samuti 1980. aastal.

Walkeri sõnul hoiatas osa teadlasi juba ammu, et ahvirõuged või mõni muu taoline viirus võib ühel päeval täita rõugetest tühjaks jäänud niši. Teine osa teadlasi põhjendab sellega ka ahvirõugete viiruse levikut Nigeerias alates 2017. aastast peale 40 aastat kestnud vaikust.

Pavia osutab ka võimalusele, et uue puhangu taga võib olla mõni veel leidmata loomast vaheperemees. Ta märgib, et 2003. aastal USA-s vallandunud seni suurima, kuid vaid 47 juhtumiga piirdunud ahvirõugete puhangu taga oli üks kontakt nakatunud lemmikloomadest preeriakoertega. Näriliseliiki ei osanud toona keegi viiruse vaheperemeheks pidada.

Samal ajal on uute juhtumite puhul vähemalt mõnel juhul jälgi levikust inimeselt inimesele. Ühendkuningriigis ja Hispaanias on enamik nakatunuid noored gei- või biseksuaalsed mehed. Nii ei saa välistada, et nakkust anti edasi sugulisel teel. Osa uuringuid viitab samas, et teoreetiliselt võivad ahvirõuged keskkonnas ellu jääda suuremates aerosoolides, misläbi saaks pidada nakkust õhu kaudu levivaks.

Pavia sõnul on uue puhangu mõistmiseks vaja teha klassikalist meditsiinilist detektiivitööd. Epidemioloogiliselt püütakse ajada jälgi ja mõista, mis tüüpi kontakt inimesi nakatas ning kui palju uusi inimesi iga nakatunu omakorda nakatab. Laboriuuringutes otsivad teadlased patsientidelt võetud viiruseproovide põhjal võimalikke olulisi geneetilisi muutusi ning katsetavad nende mõju erinevatel mudelliikidel.

Arvestades teadlaste praegust teadmist ahvirõugete puhangu kohta, pole Pavia sõnul enamikul inimestest paanikaks või muretsemiseks põhjust. Kuna puhang on alles algusjärgus, võib olukord tema sõnul aga muutuda. Sama usub Margus Varjak: "Selliseid juhtumeid ikka esineb. Õnneks on see viirus kiiremini ja paremini kontrolli alla saadav, sest ravimid on olemas ja praegu ringleval tüvel peaks suremus jääma alla ühe protsendi."