Kuigi 1980. aastal kuulutati rõuged maailmas hävitatuks, on tegemist väga raske haigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Ainuüksi möödunud sajandil suri rõugetesse 300 miljonit inimest. Praegu on rõugeid põhjustav viirus olemas ainult kahes teaduskeskuses – Novosibirski lähedal ja Atlantas. Viimane teadaolev rõugetesse nakatumise juhtum oli 1977. aastal Somaalias.

Viikingitelt leitud rõugete tüvede uuringut juhtinud Cambridge'i ülikooli St Johni kolledži professor Eske Willerslev ütles, et viikingite hammastelt leitud rõugete tüved erinevad sellest, mis möödunud sajandil levis.

1400. aasta vanune geneetiline informatsioon, mille teadlased luudelt leidsid, on väga oluline sest see aitab mõista rõugeid põhjustava viiruse evolutsiooniliost ajalugu.

"Me juba teadsime, et viikingid liikusid Euroopas ja mujal ja nüüd me teame, et neil olid ka rõuged," lausus Willerslev. Seega on võimalik, et viikingid võisid mitmel pool maailmas haigust levitada.

Siiani polnud kindlaid teaduslikke tõendeid, et rõuged olid olemas enne 17. sajandit. Siiski usuvad ajaloolased, et rõugeviirus võis olemas olla alates 10 000 e.Kr. Ühtlasi ei ole teada, kuidas viirus inimeseni jõudis, kuid teadlased kahtlustavad, et see võis tulla samuti loomadelt nagu koroonaviirus.

Rühm teadlasi leidis rõugete tüvesid 11 viikingiaegsest hauast Taanis, Norras, Venemaal ja Ühendkuningriigis, veel ka Rootsi idarannikult– Ölandi saarelt.

Uuringu üks autoreid, professor Martin Sikora Kopenhaageni ülikoolist selgitas, et paraku me ei tea kindlalt, kas leitud rõugete tüved olid surmavad ja põhjustasid nende viikingite surma, kelle luustikelt proov võeti. Kindel on, et viikingid surid ajal kui nende kehas oli rõugeviirus olemas.

Viiruse geneetilise struktuuri mõistmine võib potentsiaalselt aidata viroloogidel mõista selle ja teiste viiruste evolutsiooni ja anda teadmisi, mis aitavad edaspidi teadlastel võidelda tekkivate viirushaiguste vastu.

Uuringu juhtivautor, professor Willerslev järeldas, et kuigi rõuged on likvideeritud, võib mõni teine tüvi kasvõi homme loomade reservuaarist valla pääseda. Teadmised, mis meil on praegu inimest mõjutavate viiruste ja patogeenide kohta, on kõigest väike ülevaade sellest, mis inimesi aegade jooksul vaevanud on.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science.