Muinsuskaitseameti teatel lebab Vilsandi saarest läänes, 97–98 meetri sügavusel allveelaeva U 1058 vrakk. Muinsuskaitseameti nõuniku Maili Roio sõnul on see plahvatuse tagajärjel kaheks murdunud. "Vöör asub ahtrist umbes 50 meetri kaugusel. Ainukesed kahjustused ongi toimunud seoses uputamisega," kirjeldab ta.

Tegu on Saksa VII C tüüpi allveelaevaga, mis ehitati 1944. aastal Kielis, ja sõja lõppedes kapituleerus laev Flensburgis. Allveelaev anti Nõukogude Liidule üle 1946. aastal ja kohandati 1958. aastal ujuvaks laadimisjaamaks. Kuigi allikate väitel lammutati laev 1958. aastal, näitasid 2019. aastal tehtud uuringud, et laevalt eemaldati kogu varustus ja see hoopis uputati Läänemerre.

Uputamisega seotud kahjustuste kõrval vrakil teiseseid ja näiteks traalpüügiga seotud kahjustusi Roio sõnul pole. "Läänemeres on vrakkidele head säilimistingimused, peamised kahjustused ongi tekkinud inimtegevuse tagajärjel," avab ta olukorda laiemalt.

U 1058 vraki seisukorra aruanne valmis juba 2019. aastal, kui sellele sukelduti Roio sõnul keskkonnaohtlike vrakkide uuringu käigus. "Vahest ehk võiks tähelepanu juhtida sügavusele, kus tööd toimusid – umbes 97 meetri sügavusel ei ole lihtne töid teha," osutab ta.

Välitööd üllatasid Roio sõnul sukeldujaid, sest uurijate kasutuses olevate allikate andmeil oli allveelaev ära lammutatud. "Uuringud tõestasid aga, et tegelikkuses lasti laev õhku ja uputati peale varustuse mahavõtmist Läänemeres pea 100 meetri sügavusele nõukogude sõjaväe poolt," tõdeb ta. Ühtlasi polnud enne uuringuid selge, kust allveelaevavrakk Vilsandi lähedusse üldse sai.

Nüüd valmisid muinsuskaitseametil U 1058 vraki vöörist ja ahtrist ka kolmemõõtmelised mudelid. "Kuna vrakk oli kahes tükis, siis see teostuse mõttes tähendab kahe erineva töö planeerimist," ütleb Roio. Teisisõnu filmisid sukeldujad süstemaatiliselt nii vraki vööri kui ka ahtrit vee all pea tund aega, et saada ainest 3D-kujutise loomiseks. "Ühe sukeldumise põhjaaeg sellisel sügavusel oli umbes 13 minutit ja maksimum 19 minutit – see oli siis tegelik filmimise aeg," ütleb Roio veel. Ülejäänud aeg ehk veel üle kahe tunni kulus sukeldujatel turvaliselt üles tulekuks.

Töö sai Roio sõnul võimalikuks tänu viimaste aastate allveearheoloogia arengule. "Kasutatav tehnika, meetodid ja tarkvaralised lahendused võimaldavad esmakordselt ajaloos uurida ja jäädvustada vrakke niivõrd vähese välitööde ajaga ja dokumenteerida vrakke terviklikult," osutab ta.

Huviline saab laeva mudeleid keerutada kahes tükis. Ahtriosa mudel on leitav siit ja vööriosa mudel siit. Vrakiga saab tutvuda ka vrakiregistris.