Eestis levitavad puugid eeskätt kahte inimestele ohtlikku haigust: puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Neist esimest põhjustab viirus ja selle vastu on vaktsiin olemas. Borrelioosi taga on aga bakter, misläbi on selle vastu tõhusa vaktsiini leidmine raskem.

Paarkümmend aastat tagasi heakskiidu saanud borrelioosivaktsiini LYMErix tootmine lõpetati vaid mõni aasta hiljem huvipuuduse tõttu. Mõni USA toidu- ja ravimiameti ühenduse liige pelgas hiirtel tehtud katsete põhjal, et vaktsiin võib tekitada artriiti. Kuigi seost ei nähtud isegi enam kui miljoni doosi manustamisel, tegi avalikkuse hirm oma töö.

Toona heakskiidu saanud vaktsiini mõjul tekkinud antikehad kandusid edasi inimest hammustanud puugile. Nõnda tehti borrelioosibakter kahjutuks juba enne inimkehasse jõudmist.

Bakteri edasikandumist peremeesloomale üritasid nüüd oma vaktsiiniga vältida ka Yale'i Ülikooli teadlased eesotsas Andaleeb Sajidiga. Seejuures kasutasid nad ära asjaolu, et mõnedel loomadel näib tekkivat pärast puugi käest korduvalt hammustada saamist nende suhtes osaline vastupanuvõime. Viimasest annab hammustuskohas märku tugev punane lööve.

Reaktsiooni kunstlikult tekitamiseks kasutasid teadlased mRNA vaktsiini. Spetsiaalselt selle jaoks loodud vaktsiinis 19ISP leidusid juhised Ameerikas levinud mustjalg-puugi (Ixodes scapularis) süljes leiduva 19 valgu valmistamiseks. Merisigade immuunsüsteem kohtles neist kümmet võõrkehana ja asus valmistama nende vastu antikehi.

Merisigadega tehtud katsetes leidsid teadlased, et reaktsioonist võiks olla ka puukborrelioosi ennetamisel. Kui teadlased korjasid puugid ära vahetult pärast punetuse tekkimist, ei nakatunud sellega mitte ükski uuritud merisigadest, vaktsineerimata 13 loomast aga kuus.

Teadlaste sõnul näitlikustab see hästi, kui oluline on puugi kiire märkamine. Tüüpiliselt kulub bakterite piisaval hulgal ülekandumiseks 36 tundi. Vaktsineeritud merisigadel tekkis punetus aga juba 18 tunni järel.

Seeläbi ei võitle vaktsiin niivõrd haigustekitajaga, vaid aitab lööbe ja sügelustunde abil puugihammustusele inimese tähelepanu äratada. Samas märkasid teadlased, et puukide noorjärkudel oli ka raskem verd imeda. Samuti kukkusid nad vaktsineeritud merisigade keha küljest ära kiiremini, kui täheldati seda vaktsineerimata loomade puhul.

Autorid nendivad, et näitasid ilmunud uuringus vaid loodud vaktsiini tööpõhimõtet. Enne selle kasutuselevõtmist tuleb täiendavates loomkatsetes ja väikesemates kliinilistes uuringutes veenduda, et vaktsiin on ohutu ja töötab võrreldavalt tõhusalt ka inimorganismis.

Möödunud aastal teatasid ravimifirmad Valneva ja Pfizer, et nende egiidi all on loomisel bakterit ennast sihikule võttev vaktsiin. Ettevõtete sõnul õpetab see immuunsüsteemile selgeks 98 protsenti põhjapoolkeral levinud borrelioosi põhjustava bakteri serotüüpidest.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.