Terviseameti andmeil on tänavu puukborrelioosi nakatunud 1314 inimest, mis on 263 võrra enam kui mullu samaks ajaks. Entsefaliiti haigestumine seevastu on jäänud harvemaks.

Osaliselt on see seotud asjaoluga, et entsefaliidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. Teine põhjus võib peituda selles, et entsefaliiti esinebki vähem.

Tervise Arengu Instituudi puugipanga projekti juhtiva Julia Gelleri sõnul on neile saadetud 5000 puugist jõutud analüüsida ligikaudu 400, kellest mitte ühelgi pole veel tuvastatud entsefaliiti. Küll aga on borrelioosi põhjustav bakter olemas igal neljandal-viiendal.

Borrelioosi nakatumine võib kahjustada närvisüsteemi, liigeseid ja südant ning viia invaliidistumiseni. Vaktsiini selle vastu pole ning ainus võimalus end kaitsta, on rakendada ettevaatusabinõusid ning püüda puugihammustusi vältida.

Paarkümmend aastat tagasi oli aga ka selle haiguse vastu vaktsiin olemas. Kui harilikult võitlevad vaktsiini tekitatud antikehad haigustekitajatega pärast seda, kui nood on jõudnud inimese organismi, siis borrelioosi vaktsiin oli ehitatud sääraselt, et võitlus oli läbi enne, kui haigus inimese kehasse üldse jõudis.

"Kui puuk inimest hammustas ja hakkas verd imema ja inimesel olid antikehad, siis need läksid läbi puugi suu puugi soolde ja hakkasid seal Borrelia bakterit ründama," selgitas Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.

Vaktsiinil olid aga ka puudused. See suutis kahjutuks teha vaid üht Ameerikas levinud bakteri alamtüüpi ning sedagi mitte sajal protsendil juhtudest. Kliiniliste uuringute käigus suuri kõrvalmõjusid ei avastatud, ent pärast vaktsiini turustamist hakkas tulema teateid liigesepõletikest.

Samasse aega jäi ka vaktsiinivastase liikumise tõus. Ehkki tõstatatud probleemid ei leidnud lisauuringute käigus kinnitust, tekkis vaktsiini pakkujal piisavalt probleeme, et motiveerida neid tootest loobuma ning aastal 2002 jäeti projekt katki.

Eestisse see vaktsiin ei jõudnud ja sellest poleks siin ka kasu olnud, kuna Euroopas on aktiivsed teistsugused Borrelia alamtüübid. Nüüd on Valneva ja Pfizeri egiidi all loomisel uus vaktsiin, mis kataks 98% põhjapoolkera serotüüpidest.

Sel suvel toimuva teise faasi kliinilisse uuringusse on kaasatud 819 täiskasvanud ja last üle Euroopa ja Põhja-Ameerika. Juhul kui nii see kui ka veel ees ootav kolmanda faasi uuring osutuvad edukaiks ning pälvitakse heakskiit Euroopa Ravimiametilt, läheb Maia Uusküla sõnul veel aega enne kui vaktsiini Eestis süstima hakatakse.

"Sõltub müügilhoidja huvist, kas ta tahab siin turustada. Sõltub sellest, kas see läheb vabatahtlikuks vaktsiiniks või riiklikku kavasse, kas tehakse riiklikud hanked." selgitas Uusküla.

Pfizer ja Valneva loodavad vaktsiini valmis saada aastaks 2025.