Puugikampaania tõi välja suured piirkondlikud erinevused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1598383680000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Põlvamaal on puukentsefaliidi haigestumiskordaja üheksa korda kõrgem kui Eesti keskmine, borrelioosi edetabelit juhib aga Saaremaa. Nakkusohtlike piirkondade kaardistamiseks käivitatud Tervise Arengu Instituudi kogumiskampaania "Pane puuk posti" on jõudnud lõpusirgele.

Sel kevadel avas Tervise Arengu Instituut (TAI) puugipanga ning kutsus rahvast internetis registreerima enda või lemmikute küljest või ka põllulillede kimbust leitud puuke, neid öö läbi sügavkülmas hoidma ning seejärel posti panema ja laborisse saatma, et osaleda uuringus, mille abil luuakse Eesti puugiohu kaart.

"Tulemused on juba ületanud kõiki kõige julgemaid ootusi, puuke on saabunud väga palju, üle 5000 puugi on meil juba puugipangas olemas," ütles TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.

Saabunud ümbrikud tehakse lahti, vaadatakse üle, mis seisundis puugid on, kas tegemist on emaste, isaste, vastsete või nümfidega, kas nad on end verd täis imenud või mitte. Seejärel vannitatakse neid soolalahuses ning pannakse sügavkülma analüüsi ootama.

"Meile on saabunud igas arengujärgus puugid, ka imetillukesed vastsed. Seega võib järeldada, et Eesti inimesed on puukidega väga hästi tuttavaks saanud ja teavad, kuidas nad välja näevad." tõdes Geller.

Ent on tulnud ka ette olukordi, kus puugid on ümbrikest põgenenud.

"Oli jah selliseid juhtumeid, kus tuli ümbrik ja kood oli peal ja arvatavasti peaks ka puuk olema, aga puuki ei olnud. Ta kas põgenes või kukkus välja või oli unustatud, ei oska öelda," ütles Geller.

Laekumine pole võrdne - enim puuke on saadetud Harjumaalt, mistõttu nendest tehakse valim, seevastu Ida-Virumaa puhul lähevad tõenäoliselt kõik saabunud vereimejad puugiblenderisse, kus labori kõnepruuki kasutades tehakse neist puugismuutit. Keraamilised kuulid purustavad puugi keha ning esmajärjekorras otsitakse eraldatud DNA-st borrelioosi, RNA-st aga entsefaliidi jälgi.

"Tänase seisuga on puukentsefaliidi viiruse olemasolu analüüsitud ligi 400 puugil, ükski polnud positiivne," ütles Geller.

Borrelioosiga on seis kurvem: Gelleri sõnul on keskmiselt iga neljas-viies puuk selle bakteri kandja.

See klapib ka terviseameti andmetega, mille kohaselt entsefaliiti haigestumine on langustrendis, ent borrelioosi haigestumine mitte.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et puukborreloosi on registreeritud rohkem, teisipäevase seisuga see number on 1314, mis on 263 juhu võrra rohkem, kui eelmise aasta sama vahemikuga.

Dontšenko tuletas meelde, et entsefaliidi vastu vaktsineerida pole kunagi liiga hilja. "Seenehooaeg meil on vist ikkagi ees ja marjahooaeg on ees. Kui me praegu vaktsineerime ära, siis saame esimese kaitse kätte."

Üha sagedamini esineva borrelioosi vastu aga vaktsiini pole, seega looduses liikudes tasub olla ettevaatlik.

Tervise Arengu Instituudi puugikogumisaktsioon kestab augusti lõpuni, tulemusi plaanitakse avalikkusele esitleda enne uut aastat. Tulevikus on plaanis puugipanga abil selgitada lisaks borrelioosi ja entsefaliidi esinemise sagedusele välja ka teiste, vähem tuntud haiguste kandmise statistika.

Lisainfo puugipanga projekti kohta leidub projekti kodulehel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: