"Ametlikke hoiatusi WHO koduleheküljel süstalde kohta ei ole. Uudis pärineb tehniliselt eksperdilt, kes avaldas arvamust, et kui rikas maailm teeb kolmandaid koroonavaktsiine ja samal ajal jääb vaktsiine nii palju üle, et saaks vaktsineerida vähe arenenud riike, siis ühel hetkel võib süstaldest puudu tulla," märkis Adlas.

Ta lisas, et ei maksa karta, et süstlad maailmast otsa lõppevad: "Jutt on peenetest insuliinisüstaldest, millega vaktsiinisüste saab teha. Kui minna kiiresti kolmandat maailma süstima, siis võib olla, et neid on vaja juurde teha, aga mingit hoiatust, et süstlad saavad otsa, ei ole olemas."

Adlas märkis, et kui tänapäevaste nõuete järgi kasutatakse süstlaid ühekordselt, tuleb vaesemates riikides ka korduvkasutamist ette: "WHO on hoiatanud, et süstalde korduvkasutamise ja sterilisatsiooninõuete mittejärgimise korral võib tekkida 30-protsendiline nakkuse edasikandumise oht. Pärast HIVi tulekut 1980. aastatel lõpetas arenenud maailm korduvkasutatavate süstalde, nõelte ja invasiivsete instrumentide kasutamise."

Pandeemia laiem mõju

Laiemalt pandeemiast põhjustatud kriisidest rääkides ütles Adlas, et esimesena tuli üle elada logistikakriis, sest piirid olid kinni ja kaubad ei liikunud. "Kui varem arvati, et suurtel ladudel pole mõtet, siis täna on vaheladude rajamine riikidesse päevakorral," sõnas ta.

Näiteks on praegu kiirabiautode tellimiseks kuluv aeg ligi kahekordne, mis tähendab, et oluline on ette vaadata ja mitte õiget aega maha magada. Adlas märkis, et toodete puhul, mida seni on toodetud ühes konkreetses riigis, mõeldakse aina enam, kuidas tõrgete vältimiseks tuua nende tootmisvõimekus ka Euroopasse.

Lisaks on pandeemia käigus tekkinud tööjõukriis. "Kui esimese kahe laine ajal oli võimalik paluda inimestel teha lisavalveid või töötada paralleelselt mitmes asutuses, siis täna ütleb töötaja, et ta enam ei jõua. Teise laine ajal töötasid inimesed mõnikord 168 tunni asemel üle 300 tunni kuus. Täna seda valmisolekut enam ei ole, töötajad on väsinud," kommenteeris Adlas.

Ta lisas, et epideemia taandumise tingimustes oleks praegu vaja juurde umbes 4000 õde: "Kui kriis peaks aga edasi kestma, siis see hulk on kahekordne. Väljaõpe kestab neli aastat, seega selle epideemia peame olemasoleva tööjõuga üle elama, kui me just ei kasuta alternatiivset personali."

Adlas rääkis, et Covid-19-ga seotud väljakutsed moodustavad kiirabi väljakutsetest praegu umbes 15 protsenti. "Kuivõrd mitmed osakonnad on haiglates kinni pandud ja paljud arstid ei tee enam vastuvõtte ja töötavad ainult koroonapatsientidega, on paljud haiged kodus. Kuna nad arstile ei pääse, pöörduvad nad meie poole. Me ei jõua enam väga kiiresti igale poole, sest haiglasse paigutamine ja koha leidmine võtab aega," rääkis Adlas.

Kiirabi saab väljakutse umbes iga viie kuni kuue minuti tagant. Nende hulgas on inimesi, kellel on kiirabi kiiresti vaja. "Olgu see Lasnamägi, Kopli, Pirita või Viimsi, kui varem oli kiirabibrigaad patsienti nii-öelda ootamas, siis praegu on see Ida-Tallinna, Lääne-Tallinna või regionaalhaigla ukse taga ja ootab oma patsiendi üle andmist, mis tihtipeale viibib. Siis tuleb saata mõni teine brigaad ja see logistika võtab pandeemia-eelse ajaga võrreldes rohkem aega," sõnas Adlas.