Kõik ravimid peavad läbima põhjalikud uuringud, mis peavad nende tõhusust ja ohutust tõestama. Vaatame kiirelt, kuidas see käib.

Esmased uuringud põhinevad rakkudel ja katseloomadel. Kliinilised uuringud vabatahtlike inimestega on jaotatud kolme erinevasse faasi. Esimeses faasis kaasatakse väike hulk vabatahtlikke inimesi. Teises ja kolmandas faasis liigutakse edasi põhjalikemate kliiniliste uuringuteni, millekäigus tõestatakse uue ravimi headus juba kümnete tuhandete vabatahtlike abiga. Alles peale kolmanda faasi edukat läbimist tohib uus ravim ravimiametilt müügiluba taotleda.

Üldjuhul võtab kogu see protsess aastaid aega. Uued COVIDi-vastased vaktsiinid said meile aga aastaga kättesaadavaks. Kuidas see juhtuda sai? Niivõrd vägevat teadussaavutust kiirendasid mitmed erinevad asjaolud, mis said tekkida vaid tervishoiukriisi tagajärjel – näiteks hea rahastus, suur hulk vabatahtlikke osalejaid ning palju vaktsiinide arendajaid. Erandlikus korras viidi kliiniliste katsete faasid pea üheaegselt läbi.

Ei ole vaja karta, et siin nõudmiste puhul järeleandmisi tehti või kuskilt nurki lõigati. Näiteks kukkusid farmaatsiahiiu Mercki vaktsiinide uuringud läbi, kuna nende vaktsiinid ei olnud piisavalt tõhusad.

Kokku on tänase seisuga alustatud ligi 140 erineva COVIDivastase vaktsiini arendamist, kuid ainult neli neist on vastavalt Euroopas kehtivatele standarditele selle kadalipu siiani suutnud läbida ning jõudnud meile kõigile kättesaadavaks.

Kokkuvõtlikult saab seega välja tuua järgmised tegurid:

• Suur avalik huvi
• Kõrged nakkusnäitajad
• Palju vabatahtlikke
• Hea rahastus
• Aastakümneid teadmisi molekulaarbioloogiast
• Varasemad koroonaviiruste vaktsiinide uuringud
• Motiveeritud ravimiarendajad
• Varajane tootmine
• Kiirendatud taotlusprotsessid
• Tingimuslikud müügiload
• Euroopa Ravimiameti igakuised hindamised

Video on loodud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia poolt Eesti Teadusagentuuri toel.