"Midagi väga palju hullemaks pole läinud, ikka Lõuna-Eesti on see probleemne piirkond. [...] Põhja pool on ta rohelisem," märkis Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Nii on viiruse levik laialdasem näiteks Tartus, Põlvas, Elvas ja Otepää, sama võib näha Jõgeval ja Viljandis.

Ida-Virumaal on viirust vähem. "Tallinnas, Harjumaal on viirust kindlasti olemas, aga seal ei ole selliseid kõrge levikuga piirkondi," lisas professor.

Laiemas plaanis võib võrrelda praegust olukorda selle aasta aprillis nähtuga. "Kindlasti üle Eesti ei ole olukord nii hull nagu märtsis ega pole ka kiiresti hullemaks läinud. Kaardi murekohad on natukene ümber asetunud, Ida-Virumaalt ja Harjumaalt on läinud viirus lõunasse," kinnitas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.