Islandlased õnnelikuks teinud neljapäevane töönädal eestlasi ei joovasta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tihtipeale nõuavad tööd füüsilist kohaloleku, mistõttu on seal tööpäeva lühendamine keerukam. Autor/allikas: Sam Moqadam/Unsplash

Neljapäevase töönädala katsetused Islandil olid ülekaalukalt edukad. Ekspertide sõnul võib aga Eestis osutuda tööaja üleriigiline lühendamine keerukamaks ja sellega ei pruugi kaasa tulla ka inimesed ise. Erakondadest soosib tööaja lühendamist kõige enam Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Rahvusvaheline ajakirjandus nimetas suuremahulisi neljapäevase töönädala katsetusi Islandil "ülekaalukalt edukateks". Mitmed töötajad töötasid vähem, ilma et see oleks nende tootlikust mõjutanud. Mõnel juhul isegi parandas vähem töötamine islandlaste tootlikkust, kirjutab The Washington Post.

Teadlased võtsid tööaja lühendamise katse kokku ülipositiivselt, nimetades seda "murranguliseks tõendiks", mis tõestab, et tööaja vähendamine on mõjus.

Islandi valitsuse ja Reykjaviku linnavalitsuse eest veetud katse hõlmas ühtekokku enam kui 2500 töötajat, mis moodustab umbes protsendi saareriigi rahvastikust. Töötajad töötasid senise 40 tunni asemel 35 või 36 tundi nädalas, ilma palka vähendamata.

Katses osalenud töötajad olid tööaja lühendamise järel vähem stressis ja nad põlesid harvem läbi. Nad sõnasid, et nende tervis on paranenud ning töö- ja eraelu on paremini tasakaalus. Ühtlasi oli neil rohkem aega perega veetmiseks, hobide harrastamiseks ja majapidamistööde lõpetamiseks.

Islandi eksperimendis osalesid nii eelkoolid, kontorid, sotsiaalteenuste pakkujad kui ka näiteks haiglad. Katse leidis aset aastatel 2015–2019 ning see oli suuresti vastus kohalike ametiühingute ja kodanikuorganisatsioonide survele.

Uuringu positiivsed tulemused innustasid ametiühinguid töölepingud uuesti läbi vaatama ning nüüd on 86 protsenti Islandi tööjõust siirdunud lühendatud töönädalale või saanud vähemalt sellise õiguse. Seda kõike palka vähendamata.

Ühendkuningriigi mõttekoja Autonomy teadusdirektor Will Stronge ütles Washington Postile, et kaitse näitab, et avalik sektor on küps rajamaks teed lühematele töönädalatele. Ühtlasi on teistel valitsustel siit palju õppida.

Neljapäevast töönädalat on katsetatud mujalgi. Aasta alguses näiteks teatas Hispaania valitsus, et on nõustunud katsetama neljapäevase töönädala mudelit piiratud kujul. Sarnase mõttega on flirditud ka Uus-Meremaal.

Kriisist räsitud valdkondades võiks inimesed suunata ümberõppesse

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna juht ja TTÜ Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu sõnas, et Eesti võiks kaaluda lühendatud töönädalat nendes valdkondades, mis on saanud koroonakriisist enam räsida. Lühendatud töönädal annaks nendele inimestele võimaluse ümber- või täiendõppeks.

"Pannes neljapäevase töönädala tulevikutöö konteksti, oleks ruumi eksperimendiks just nendes valdkondades, kus me peaksime toetama inimeste uute oskuste omandamist, et neil oleks midagi ka tulevikumajanduses teha," ütles ta.

Vallistu tõi näitena raamatupidamise, mis muutub tulevikus tänu IT-lahendustele oluliselt tõhusamaks ning kus paljud inimesed peavad seetõttu tõenäoliselt uue töö leidma. Ka energeetikasektoris jääb töökohti aina vähemaks.

Ta ütles, et selline vähenenud tööaeg võiks toimida valdkondades, mida riik praegusel kriisiajal nii ehk naa toetab. "See juurutaks arusaama, et inimesel peab olema oma karjäärile ja oskustele pikk vaade. Sellist eksperimenti oleks ka lihtsam tööandjatele maha müüa, sest see oleks osaliselt kriisimeede," sõnas ekspert. Ta tõi näitena Singapuri Skillsfuture programmi, mis proovib kõik singapurlased elukestvasse õppesse suunata.

Tihtipeale on töökohad juba praegu paindlikud

Vallistu ütles, et neljapäevast töönädalat või laiemalt lühendatud töönädalat on oluline vaadata laiemas tuleviku tööturu kontekstis. Ta ütles, et inimeselt inimesele platvormilähenemised, nagu Bolt, Wolt või GoWorkaBit, toovad tulevikus endaga kaasa olukorra, kus aina enam inimesi on iseenesele tööandjad. Ühtlasi on koroonakriisi tuules kogunud populaarsust kaugtöö.

"Nende arengute taustal tekib küsimus, et mida see tööaeg üldse tähendab. Kuivõrd oluline selline mõiste nagu riiklikult paika pandud tööaeg üldse on?" küsis ta. Ta sõnas, et paljudel juhtudel on töö juba praegu piisavalt paindlik ning pigem võiksid inimesed ise mõelda julgemalt oma vajadustele ja tööandjaga tööiseloom läbi rääkida.

Vallistu ütles, et paindlikud on eeskätt teadmispõhised töökohad. Paljudel töökohtadel, kaevuritel, arstidel või klienditeenindajatel, mõõdetakse töö tulemit aga selle hoopis järgi, et töötaja on kuskil füüsiliselt kohal. Sellisel juhul tekib küsimus, kas tõesti õnnestub tööaeg niiviisi ümber organiseerida, et ettevõtte kulud ei kasva, sest see peab kellegi lisaks juurde tööle võtma.

"Minu põhijäreldus, olles tutvunud Islandi eksperimendi ja teiste ettevõtete omadega, on see, et me ei saa lüüa kõiki töötajaid ühe puuga," ütles tuleviku tööturu uurija.

Tööaeg ei vähene ega vähene

Keermelõikajad 1904. aastal Georg Fischeri vabrikus Šveitsis. Läänes muutus viiepäevane töönädal normiks alles 1930. aastatel. Autor/allikas: Konzernarchiv der Georg Fischer AG/CC BY-SA 4.0/Wikimedia Commons

Johanna Vallistu ütles, et inimeste tööaja vähenemist on eeldatud juba peaaegu sada aastat. Iseenesest ongi tööaeg pidevalt vähenenud, sest inimesed näevad teatud sissetulekutaseme juures võimalust tööaega vähendada.

19. sajandil töötasid inimesed tihtipeale rohkem kui 60 tundi nädalas. Alguses oli vabrikutes töötamisest vaba vaid pühapäev, töötajate ja ametiühingute surve pühapäeva kõrval ka laupäeval puhata, tekkis läänes 19. sajandi keskpaigast. Üleüldine norm kahe puhkepäeva näol kehtestati aga alles 1930. aastatel.

"Üks lugu sellest, miks kahepäevane nädalavahetus USAs tekkis, on see, et see tekkis tänu autotööstur Henry Fordile. Ford nägi, et tema enda töötajad saavad neid autosid lihtsalt rohkem kasutada siis, kui neil on aega linnast välja sõita," seletas Vallistu.  

Juba 1930. aastal ennustas Briti majandusteadlane John Maynard Keynes, et tulevikus töötavad inimesed senisest oluliselt vähem, võib-olla vaid 15 tundi nädalas. Keynes arvas, et saja aasta jooksul edeneb arenenud riikides elustandard neli kuni kaheksa korda ning see jätab inimestele ka rohkem aega elust rõõmu tunda.

Kuigi on võimalik, et elustandard ongi kaheksa korda kasvanud, pole see siiski viinud inimesi ulatuslikult töötundidest loobuma.

Eurostati hinnangul töötavad eurooplased põhitöökohal keskmiselt 36,2 tundi nädalas, eestlased aga 38 tundi. Pikas plaanis töötatakse arenenud riikides siiski vähem kui enne. Cloctify.me toob välja, et ajavahemikus 1979 ja 2017 vähenes inimeste keskmine aastas töötatud tundide arv Saksamaal näiteks ligi veerandi võrra, Austraalias aga ligi kümnendiku võrra.

"Ka inimeste ootused elatustasemele on kasvanud. Tegelikult on meil võimalus endale korraldada neljapäevane töönädal ka juba praegu. Üks küsimus siin on aga see, et kas ma oleksin nõus ka väiksema palgaga. Mis on see tegur, mis sunnib inimesi jääma endiselt viiepäevase töönädala juurde?" arutles Vallistu.

Ametiühingutele on suurem probleem ületöö

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et 40-tunnise töönädala vähendamise asemel on Eestis praegu suurem probleem see, et on liiga palju töötajaid, kes toime tulemiseks töötavad topeltkoormusega.

"Esimene pingutus oleks vabastada inimesed sellest topeltkoormusest ja ületööst ning siis juba edasi vaadata, kuidas on võimalik tööaega tasapisi vähendada selleni, et inimesed tõesti käiksid tööl neli päeva nädalas ja ülejäänud aja oleksid iseenda ja oma koduste toimetuste päralt," ütles ta.

Madal sissetulekutase võib Petersoni sõnul osutuda probleemiks ka neljapäevase töönädala rakendamisel. Kõrgema sissetuleku tasemega inimesed võivad niiviisi tõesti rohkem puhata. Madalamat palka teenivad inimesed tahaksid tema sõnul aga pigem rohkem töötada. "Kõva häälega me oma poolehoidu ei reklaami, sest paljude töötajate põhiküsimus ei ole mitte vaba aeg, vaid toimetulek. Selle asemel, et töötada 40 tundi nädalas, teevad nemad kokku 80 tundi nädalas kuskil teisel tööl, et toime tulla," ütles ametiühingujuht.

Peterson ütles, et nad on siiski Islandi katse tulemustest väga huvitatud ning juba praegu on mitmed ametiühingud, nagu näiteks raudteelased, kes otsivad võimalusi seda lühendatud töönädalat rakendada. "Me tahame teada, kas see on luksus hästi teenivatele kontoritöötajatele või saaks seda rakendada ka lihtsamatel töödel, nagu näiteks poodides, tehastes ja päästeametis," ütles ta.

Sotsid tahavad Tallinnas neljapäevase töönädala pilootprojekti

Raimond Kaljulaid Tallinna sotsiaaldemokraatide üldkoosolekul. Autor/allikas: Aron Urb

Erakondades suhtub neljapäevasesse töönädalasse kõige soojemalt Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellel on vastava pilootprojekti algatamine Tallinnas üks peamistest valimislubadustest.

Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid ütles, et algatuseks võiks Tallinn koostööd teha teadlaste või eraettevõtetega selgitamaks välja, milline mõju neljapäevasel töönädalal on. Üks võimalus on juurutada neljapäevast töönädalat alguses mõnes linna allasutuses.

"Enne kui suurt muutust ühiskonnas läbi viia, peab olema väga selge, milline on selle mõju. Tallinna linn võiks olla suunanäitajaks ja uute lahenduste kasutusele võtjaks ja proovijaks," ütles ta.

Kaljulaid sõnas, et kõikjal linnas neljapäevast töönädalat ei ole võimalik juurutada, sest linnal on ka teenuseid, mis peavad olema kättesaadavad ka seitsmel päeval nädalas.

Keskerakondlane Erki Savisaar niivõrd veendunud ei olnud, et töötundide vähendamine avalikus sektoris töö tulemuslikkust tõstaks. Ta ütles, et vaadata tuleb pigem erasektori poole, kellel on juba tänasel päeval võimalus töötunde paindlikult korraldada. "Erasektoris kindlasti tootlikkus suureneb ja stress väheneb. Seda on näidanud ka mitmed eksperimendid. Avaliku sektoriga ma nii optimistlik ei ole," lausus keskerakondlane.

Jürgen Ligi Reformierakonnast ütles, et puhtalt praktilistel põhjustel pole meil võimalik valida nelja- või viiepäevase töönädala vahel. Seetõttu on olulisem rääkida töökoha paindlikkusest. Ametid on erineva paindlikkusega ning riikliku reguleerimise asemel peab see Ligi sõnul jääma töötaja ja tööandja kokkuleppeks nii, et mõlema huvid oleksid kaitstud. "Elu ise liigub paindlikkuse suunas. Kellast kellani viis päeva nädalas töötatakse aina harvem, aga orientiir on siiski abiks," ütles ta. Ta lisas, et paindlikkuse võimalusi tuleb seaduses pidevalt üle vaadata, et need muutuvale praktikale jalgu ei jääks.

Isamaa seisukohti avanud endine rahandusminister Sven Sester ütles, et paindlikud töövormid on teretulnud ning tõusuteel. Ta ei olnud aga kindel, et üks lahendus kõikidele töötajatele sobib.

Sester ütles, et mingitel töödel on võimalik läbi tänaste tehnoloogiate ja töömeetodite tootlikkust tõsta. Igal pool ei ole see aga võimalik. Seega ei saagi lühendatud tööaja kehtestamine olla riiklikult ülalt alla kehtestatud suunis ning peaks jääma tulevikus rangelt tööandja ja töötaja kokkuleppeks.

"Ükski riik ei ole ennast siiani veel rikkaks puhanud. Loomulikult, kui inimeselt küsida, et kas ta sooviks lühendatud päeva sama palgaga, siis ma ei usu, et ükski inimene sellest ära ütleks," lausus ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: