Kõigil on unistusi millestki uuest ja paremast, kuigi iga uudsus kulub ja asemele astub rutiin. Igaüks on seda kogenud. Võluväel sünnib asemele unistus järgmisest uuest, nagu see jääks seekord maagiliselt kestma esmakohtumise rõõmudes. Võib-olla pole see võimalik tänu närvisüsteemi talitluse põhimõttele.

Uuele kulutatakse tähelepanu. See on kallis ressurss, mida toodetakse kõige kulukama organi, aju abil. Igas tähenduses "mõistlikum" on arvestada ajaga ja vähendada ajas enam mitte nii uuele eraldatavat tähelepanu, midagi sarnast alatasa ära kaduvate prillidega. Teadupärast leiab need tavaliselt nina pealt, kus need on muutunud tajumatuks.

Öeldu ei tee uut väärtusetuks. Vastupidi, selle väärtust tuleb hinnata. Ilmselt samuti närvisüsteemi häälestusest tulenevalt oleme kaldu uue poole läbi põnevuse ja optimismi segaste tunnete, mis trumpavad kulutuste ebamugavust. Vahest üks äratuntavam näide on uue telefoni ostmine, mille käigus pööratakse tähelepanu ja omistatakse väärtus kõigele sellele, mida vanas polnud.

Ometi ununeb peagi enamik uuest parema teinu ja telefoni kasutatakse nii, nagu seda on tehtud viimased aastad ehk moel, kui selles puudusid taskus olevast rahast ostu hinnalisemaks teinud omadused. Peamine, mida jäädakse kasutama, on uue mudeliga kaasnev sotsiaalne kapital olustikus, kus teised võivad telefonimudelit hoomata.

Inimese käitumist tutvustava uudsusega kaasneva optimistliku vaegnägemise näiteks sobib ka COVID-19-pandeemia sunnitud kaugtöö. Vastupidiselt sissejuhatusele, keegi otseselt kaugtööst ei unistanud. Enamikule tuli elukorraldus pigem isegi ebamugava ootamatusena. Tööandjad polnud samuti juhtuvaks valmistunud ega rakendanud veenmiseks turunduslikke meetmeid. Häda üheskoos jagades motiveeriti ja nõustati, et raskustest üle saada, kuni jõuti faasi, milles uus ja huvitav ilmutas positiivset palet.

Ilmusid esimesed kaugtöö kasulikkust kirjeldavad uuringud. Palju oli subjektiivsete arvamuste kogumite vormis, aga leidus ka põhjalikumaid käsitlusi. Näiteks avaldas Microsoft eelmisel aastal ülevaate kaugtöö mõjust firma Jaapani harukontori töö tulemuslikkusele.

Nakkusohu tõttu otsustati, et tööl käiakse neljal päeval nädalas, aga palka saadakse viie eest. Üllatusena kasvas tootlikkus umbes 40 protsenti. Kasu poolele kanti veel 60 protsendi võrra langenud paberikulu, mida kontori harjumusest trükiti või paljundati. Kogemuse tulemusel otsustati kogu ettevõttes edendada kaugtööd.

Äsja avaldas Microsoft teadusajakirjas Nature Human Behavior järgmise ja endisest põhjalikuma analüüsi. 2019. aasta detsembrist eelmise aasta juunini analüüsiti firma USA 61 182 töötaja kirja- ning sõnumivahetust, kalendrikandeid ja videovestlusi. Uuringu eesmärk oli mõista, kuidas kujundas kaugtöö töötajate koostööd ja suhtlemist.

Vaatlusperioodil oli USA-s kaugtööle siirdunud kolmandik riigi töövõtjatest. Praktiliselt kõik, kellel oli võimalik kodust tööd teha, seda ka tegid. Esimestest kogemustest valgustatuna otsustasid mitmed tuntud tehnoloogiaettevõtted püsivamalt üle minna kaugtööle rajatud organisatsioonikultuurile. Ometi oli antud otsuste ajaks puudust püsiva hübriidse töötamise mõju teabest.

Äsjane uuring kinnitas varasemat, leides, et kaugtööga kaasnes hüpe tootlikkuses ja tööle panustati varasemast rohkem aega. Samas leiti, et kogu ettevõtet hõlmav kaugtöö muutis töötajate koostöövõrgustiku staatilisemaks ja isoleeritumaks. Selgus, et taolise silotornistumisega tärkas erinevate tööprotsessi osade vahele vähem sildu. Langes ka samaaegsete kontaktide arv, mida asendas suureneval määral viidetega asünkroonne side.

Järeldustes pakutakse, et kirjeldatud tegurid võivad üheskoos raskendada töötajatel uue teabe hankimist ja omavahelist ideede jagamist. Sisuliselt kardetakse, et ohvriks osutub inimeste juhuslikest reaalajas ja vahetust kontaktist sündiv loomingulisus. Hakkab kujunema pilt, milles kaugtöö otsustusprotsessi kaalukausil on ühel pool esialgu kasvav tootlikkus ja osaline materiaalne kokkuhoid, mille hinnaks vastaspoolel on koostöö, loomingulisus ja innovaatilisus.

Microsofti peadirektor Satya Nadelle nimetab nähtust hübriidtöö-paradoksiks. Arvestades, et aega tagasi ei saa pöörata ja märgatav osa töökorraldusest jätkab kaugtöö eri vormides, peab suure ettevõtte juht avastatud hea ja halva tasakaalustamist alanud kümnendi väljakutseks. Loodetavasti ei astu asemele nüri rutiin, milles igatsetakse midagi uut ja paremat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".