Uuring: kaugtöö langetas Jaapani ettevõtete tootlikkust kolmandiku võrra

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ehkki kaugtööl on teadlaste sõnul märkimisväärne potentsiaal, tuleb lahendada enne mitmeid sellega seonduvaid probleeme. Autor/allikas: David Edelstei/Unsplash

Ulatuslik Jaapanis tehtud uuring viitab, et pandeemia ajal inimeste kodutööle saatmine langetas ettevõtete tootlikkust 30–40 protsenti. Ehkki näitaja sõltub tublisti töö olemusest, täpsest kodusest miljööst ja kultuurist, vihjavad tulemused, et kaugtööst kasu lõikamiseks tuleb lahendada mitmeid suuri väljakutseid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Teletöötajatest rääkides mõeldakse televisiooni töötajatele. Antud mõttekäik oli õige, kuid jookseb täna värskest teeotsast mööda. Televisioon on tõlkes kaugnägemine. Mõeldakse kellegi kaugelolija nägemist. Televisioonitöötaja nimetus reedab, et ta teeb tööd. Seega kehtib mõiste kaugelasuvate, tööd tegevate ja ekraanilt paistvate inimeste puhul. Teisisõnu on sisuliselt kõik pandeemiast tulenevate ümberkorraldustega kodudesse tööle suunatud teletöötajad.

Popkunstnik Andy Warhol ennustas 53 aasta eest, et tulevikus on igaüks 15 minutiks kuulus. Kunstnik tegi märkuse, kui näituse külasajad püüdsid tema pildistamise taustal samuti pildile jääda. Warholil oli õigus, sest tõesti, käes on aeg, kui kõigil on võimalus teletöötajatena olla teiste ekraanidel. Kahjuks ei piirdu kõik veerandtunniga. Pildil peab olema päevade kaupa. Ebamugavust motiveerib ületama lootus saada sellest rohkem kasu kui kahju. Värske uuring Jaapanist ei ennusta siiski head.

Arusaadavalt ei tasu kaugtöökogemusest lisanduvaid pooldavaid või hoiatavaid tähelepanekuid võtta absoluutsetena. Antud asjaolu peab infoajastul lihtsalt manipuleeritavateks muudetud inimhingedele jätkuvalt meelde tuletama. Lihtne on radikaliseeruda ja jääda kinni ühte vaatesse. Tegelikkus on nüansirohkem ja seda raskem mõista, kui rahuldada kinnisideega. Proovida ometi tasub. Seega tuleb arvestada, et kaugtöö sobivus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas töö olemusest, töisest ja kodusest miljööst, isikuomadustest ja kultuuris kehtivatest kirjutamata reeglitest ning normidest.

Kodust töötamisest kogunes Covid-19 pandeemia abil rohkesti uusi tähelepanekuid. Loodi kodust töötamist kirjeldavaid mudeleid ja simuleeriti erinevaid stsenaariume. Püüti ennustada, kuidas mõjuvad eri piiranguvariandid kasu-kahju bilansile. Konkreetsest töösuhtest peab vaatama kaugemale, kuivõrd kahjude ja kasude tekkemehhanismid põimuvad paljude töösuhtest välja jäävate teenuste ning toodete tarbimise või tarbimata jätmisega. Simulatsioonideks vajaliku töötajate tootlikkust puudutavaid andmeid aga nappis.

Võrreldes pandeemiaeelse ajaga hindasid näiteks ühes USA teletöötajate küsitlusele vastajad töö tulemuslikkust paremaks. Seevastu natukene suuremas, USA väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes läbiviidud küsitlusest ilmnes vastupidine, keskmiselt paarikümne protsendiline koduse töö tootlikkuse langus. Jaapanist kogutud andmed viitavad koguni 30–40-protsendilisele tootlikkuse langusele. Jaapani uuringut võib pidada kõige esinduslikumaks.

Uuringu küsitlus saadeti 2 498 ettevõttesse, milledest 63 protsenti ehk 1 579 edastasid analüüsiks vajalikud andmed. Praktiliselt pooled ettevõtted rakendasid kodust töötamist. Valdkonnast sõltuvalt esines märgatavaid erinevusi. IT- ja telekomi-valdkonnas pakkus kodutööd 96,4 protsenti ettevõtetest jaekaubanduse 29,8 protsendi vastu. Poodi ei saa koju viia, andmetöötlus on asukohast vabam.

Kaugtöö pakkumine ei võrdsustu firmade lõikes kõikide töötajate osalusega selles töövõtu vormis. IT- ja telekomiettevõtete töövõtjatest läks kodusele töörežiimile kaks kolmandikku, mis ümberarvestatuna ettevõtete arvuga lubab arvata, et sektoris töötas kodust 57 protsenti töötajatest. Jaekaubanduses sai isegi võimaluse olemasolul kodust töötada vaid iga viies ehk praktiliselt tegi kodust tööd vaid umbes kuus protsenti sektori töötajatest.

Võrreldes töökohal tehtava töise panusega hindasid kõikide tegevusvaldkondade töövõtjad koduse töö tootlikkuse madalamaks, keskmiselt 68,3 protsenti. Teistest erines mõnevõrra IT-eriala 80,3 protsendiga, ehk siingi saadi töötajast kätte vähem võrreldes töökohal tehtuga. Kodust töötamise tootlikkust langetavatest teguritest toodi 76,1 protsendiga esile, et osa töid pole lihtsalt võimalik kodus lõpuni viia, 60,8 protsenti märkis töökohaga võrreldes halvemat sidetehnilist keskkonda ja 57,7 protenti tõid põhjuseks töid, mis sisaldasid vaid töökohal lahendatavaid ülesandeid.

Veel 46 protsenti vajas inimestega näost-näkku kohtumisi, umbes kolmandik pidanuks kohtuma klientidega, teist sama paljude tööd segasid pereliikmed ja kolmandiku jaoks puudus ülemuse surve.

Teadlased järeldavad, et kodust töötamise parandamiseks on suur potentsiaal. Lähiajal pole aga muutuseid loota, kuivõrd nende teostamine pole lihtne. Antud uuringu sõnum on külm vesi kaugtööle rajatud majanduse optimismile. Kaugtöö headuse näilisuse optimismi toitsid uudised rahvusvahelistest IT-ettevõtetest kus saadeti töövõtjaid pikaajalisele kodust töötamise korrale.

Üksikud edulood on kindlasti olemas, kuid Jaapanist kogutud andmetest avanev vaade kirjeldab tegelikkuse ees seisvaid tõsiseid väljakutseid. Isegi kui harjutakse kodust töötama ja seda juba paljudes kohtades eelistatakse, loetakse päeva lõpuks raha. Raha, mis peaks voolama läbi kõikidest majandussektoritest tänu nende suutlikkusele luua täiendavat väärtust.

Paraku ei piisa selleks loosungist "Teletöötajad, võtke end kokku!".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: