Imiku ja vanema koosmagamine on teaduskirjanduses vastuoluline teema. Teadlased ja praktikud seda lapse esimese nelja elukuu jooksul üldiselt teha ei soovita, sest sel perioodil on oht imiku äkksurmasündroomiks ehk hällisurmaks suurem.

Tegelikkuses magavad vanemad sageli lastega samas voodis ja seda praktilistel põhjustel. Nii on emal lihtsam last rinnaga toita. Osa vanemaid lähtub ka kiindumusega vanemluse põhimõtetest, mille järgi võiks see soodustada väga tihedat sidet ema ja lapse vahel.

Kenti teadlased analüüsisid 178 imiku ja nende vanemate andmeid, mida koguti sünnituse aegu ning lapse kolmandal, kuuendal ja 18. elukuul. Analüüsis ei ilmnenud seost, et esimese kuue elukuu jooksul vanemaga koosmagamine oleks kuidagi mõjutanud ema-lapse suhet lapse 18. elukuul.

Samuti ei mõjutanud see lapse tähelepanuvõimet, hüperaktiivsust ega püsivust pooleteise-aastasena. Pooleteise aasta jooksul ei mõjutanud koosmagamine kuidagi ka ema enda lähedust oma lapsega. Uue uuringu autorid järeldavad, et sel teemal võib vaja olla pikemaajalisi mõju-uuringuid. Teemat on suhteliselt vähe-uuritud ja senised leiud vastakad.

Autorite sõnul magab umbes kolmandik lapsevanemaid oma imikuga viimase esimese 18 elukuu jooksul aeg-ajalt või enamasti koos. Vanemad põhjendavad seda lihtsama imetamisega ja lapse kiirema rahustamisega, kui viimane peaks öösel nuttes ärkama.

Teadustöö ilmus ajakirjas Journal of Developmental & Behavioral Pediatrics.