"Tehnikaülikoolis on bakalaureuseõppe vastuvõtt pikalt baseerunud riigieksamite tulemustel ja ka sel aastal oleme oma kontseptsiooni sellest lähtuvalt üles ehitanud," kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. 

Kuna ligi pooled sisseastujad on keskkooli lõpetanud varem ja on seega riigieksamid sooritanud, siis võib Volli sõnul tekkida olukord, kus eksamitulemusi tuleb võrrelda keskmise hindega. "Meie süsteem põhineb üpris kõrgel vastuvõtulävendil. Kui sisseastuja eksamitulemus ületab lävendi, siis oleme kindlad, et saame akadeemiliselt ühtlase ja tugeva rühma. Keskmine hinne ei pruugi seda näidata, sest koolid on väga erineva tasemega," selgitas Voll.

Terviserisk liigub koolidest ülikooli

Lisaks valmistas Vollile muret, et eksamitest loobujate arvelt suureneb nende õpilaste arv, kes otsustavad viimasel hetkel ümber ja tulevad siis ülikooli vastuvõtukatsetele. "Eelmine aasta, kui eksamid olid samuti vabatahtlikud, oli meil näiteks matemaatikakatsetel tavaolukorraga võrreldes kolm korda rohkem osalejaid," arutles Voll. 

See võib aga omakorda suurendada terviseriski, sest erinevalt koolipersonalist ülikooli töötajad hetkeseisuga vaktsineeritud ei ole. "Meie töötajad ei ole vaktsineeritud. Kogu selle täiendava korraldamisega seame me ohtu nii oma töötajad kui ka noored. Eksamite vabatahtlikuks muutmisega me liigutame seega riski ühelt laualt teisele," selgitas Voll.

Hiljem on eksameid keerulisem sooritada

Voll soovitab Tehnikaülikooli poolt pakutavaid vastuvõtukatseid näha varuvariandina ja riigieksamid ära teha. "Ära pane kõike ühe kaardi peale, Tehnikaülikooli test pole lihtsam, pigem isegi keerulisem," sõnas ta. 

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk märkis, et Tartu Ülikoolis enamikel erialadel sisseastumiskatseid ei toimu ning ülikooli kandeerijal tuleks riigieksamid kindlasti ära teha. Samuti rõhutas Valk, et ligi pooled noortest jõuavad ülikooli kandideerimise mõtteni aasta või paar pärast keskkooli lõpetamist: "Siis on eksameid aga reeglina raskem teha, seega isegi kui ülikooli mineku plaani praegu ei ole, on mõistlik eksamid ikkagi ära teha." 

Valk julgustas riigieksameid sooritama ka seetõttu, et läbi kukkuda ei ole praktiliselt võimalik ja oodatust kehvema tulemuse puhul saab eksami järgmine aasta uuesti sooritada. Lisaks väljendas Valk optimismi, et koolide e-õppe võimekus ja abiturientide enesejuhtimisoskused on piisavalt kõrgel tasemel. "Samuti annab eksamile minek väärt kogemuse eksamiolukorras toimetulemiseks. Kaotada ei ole suurt midagi, võita aga väga palju," kommenteeris Valk.

Eksamid ja viiruseoht 

Eksamite vabatahtlikuks tegemise ühe peamise põhjusena rõhutatakse vajadust takistada koroonaviiruse levikut. Valk ei uskunud, et eksamite korraldamine viiruse levikut oluliselt tõstaks. Ta märkis, et olukorras, kus ei toimu aktiivset üksteisega suhtlemist ning kus istutakse piisava distantsiga maskid peas tuulutatud ruumis, on võimalus nakkust levitada väga väike. "Vähemalt meie senine kogemus on olnud see, et kui tudengid on olnud tundide kaupa ühises ruumis koos ühe nakatunud inimesega, siis haigus ei ole levinud," selgitas Valk.

Lisaks on eksamite koolilõpetamisest lahtisidumist põhjendatud vajadusega vältida olukorda, kus abiturient ei saa eneseisolatsiooni piirangute tõttu eksamitel osaleda ja tal jääb kool lõpetamata. "Kui tegemist on üksikjuhtudega, siis võiks sellises olukorras kaaluda ka distantseksami tegemist. Vajalikud kogemused on koolidel ja ülikoolidel nüüdseks olemas," sõnas Valk.