Doktoritöö: keeleoskus mõjutab töö leidmist ja palka, aga mitte üheselt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Svetlana Ridala Autor/allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Svetlana Ridala märtsi alguses Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris keeleoskuse mõju inimese konkurentsivõimele tööturul. Selgus, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele erineb emakeelena eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel. Erinevus tuvastati ka meeste ja naiste vahel.

Doktoritööst selgub, et üldiselt on keeleoskusel positiivne mõju inimese konkurentsivõimele tööjõuturul ehk parema keeleoskusega inimestel on reeglina suuremad võimalused tööd leida ja kõrgemat palka teenida.

Uuringust tuli välja, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele ning palga suurusele erineb eestlaste ning Eestis elavate venekeelsete tööealiste seas, samuti tulid ilmsiks soolised erinevused.

Kas investeerida eesti või inglise keele oskusesse?

Eestikeelse elanikkonna puhul sõltub töökoha leidmine olulisel määral inglise keele oskusest, aga mitte vene keele oskusest. Venekeelse elanikkonna jaoks on aga Eestis töö leidmine eeskätt sõltuv just eesti keele oskusest.

Venekeelsed naised, kes oskavad ka eesti keelt, teenivad ligi kümme protsenti kõrgemat töötasu kui need, kes eesti keelt ei oska. Venekeelsete meeste palganumbrile aga eesti keele oskus nii suurt mõju ei avalda.

Ridala sõnul on venekeelsed mehed pigem hõivatud ametitega, mis nõuavad vähem suhtlemist. "Pealinnas elav kõrgelt haritud meestöötajate puhul küll oli palgapreemia trend tuvastatav, ent põhi- ja keskharidusega töötajate suur hulk tasalülitas selle, " selgitas ta

Varasemad uuringud on näidanud, et nii Eestis kui Lätis eelistavad venekeelsed mehed õppida pigem inglise kui kohalikku keelt, kuna inglise keel avab töövõimalusi enamates riikides. Nii eesti- kui venekeelsete meeste lõikes annab inglise keele oskus juurde keskmiselt kümme kuni viisteist protsenti palgalisa.

Väga lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et integratsioonipoliitikal on jätkuvalt Eestis rida väljakutseid, mis on muuhulgas seotud eesti- ja venekeelsete tööealiste ametialase segregatsiooniga ehk teatud ametialadel on üle-esindatud eestlastest töötajad ja teistel vene keelt kõnelevad töötajad.

"Näiteks domineerivad vene keelt kõnelevad töötajad tööstuses, aga eestlastest töötajad professionaalsetes ja juhtivates ametites," tõi värske doktor Svetlana Ridala Eesti Statistikaameti andmetele tuginedes välja.

Tööturu uurimise metoodikat tuleks timmida

Ridala sõnul peaksid poliitikakujundajad pöörama senisest enam tähelepanu tööturu sidususe parandamisele, et erinevat keelt kõnelevatel inimestel oleks võimalik laiemalt ja mitmekesisemalt rakendust leida.

Teaduskogukond peaks tema sõnul pöörama aga rõhku tööturuandmete kõrval ka keeleoskust puudutava info kogumise metoodikale, mis võimaldaks veelgi täpsemalt hinnata keeleoskuse taset ning sellega kaasnevaid majandusmõjusid.

"Küsimustikud, mis sisaldavad keele tasemega seotud punkte, peaksid olema väga hoolikalt koostatud. Näiteks oleks soovitatav, et inimesed annaksid eraldi infot oma suulise ja kirjaliku ning aktiivse ja passiivse keelekekasutuse taseme kohta," käis Ridala välja.

Lisaks peab ta oluliseks monitoorida ka perekondlikku tausta, vanemate haridust, kodakondsust, sünnikohta ning sotsiaalvõrgustike kasutamise praktikaid. "Näiteks oleks kasulik teada, kui palju inimene ise tunneb, et tema tutvusringkonnas leidub neid, kes saaksid teda tööotsinguil aidata, kuna see ilmestaks sotsiaalsete võrgustike olulisust sõltuvalt hariduslikest, ametialastest või asukohaga seotud teguritest ning aitaksid tööturul toimuvat oluliselt mitmekihilisemalt mõtestada," selgitas Ridala.

Rahvusvaheline kontekst

Laiemalt otsis doktoritöö vastust küsimusele, millised keele-keskkonnast, kohalikust sotsiaal-majanduslikust arengust, globaalsetest trendidest ning uurimismetoodikast tingitud faktorid mõjutavad rahvusvahelises teaduskirjanduses välja toodud leide keeleoskuse mõjust tööturuväljunditele.

Analüüsist selgus, et keeleoskuse positiivne mõju tööturgudel on suurem, kui õpitav keel on globaalselt mõjukas ning kohalik majandus ja tööturg rohkem arenenud. Mitmekeelsetes ühiskondades on rahvusvahelise töökeelena domineeriva inglise keele kõrval suhteliselt rohkem väärtustatud ka kohalikud keeled.

Svetlana Ridala kaitses doktoritööd Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis 4. märtsil 2021. Tema väitekirjaga "Essays on Language Skills and Labour Market Outcomes" saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli veebis.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: