Ühekordne talisuplus võib pärssida supleja viljakust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Talisuplus on muutunud väga populaarseks, mistõttu on asjakohane uurida selle positiivset ja negatiivset mõju inimese organismile. Autor/allikas: Pärnu Postimees

Regulaarne talisuplus võib parandada supleja vaimset tervist ja mõjuda hästi tema sisemistele elundkondadele. End külmaga pikemat aega harjutamata võib inimene tekitada oma kehas ülemäärase stressireaktsiooni, mis võib omakorda pärssida viljakust, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Siret Läänelaid.

Talisuplus on muutunud väga populaarseks, mistõttu on asjakohane uurida selle positiivset ja negatiivset mõju inimese organismile. Teada on, et regulaarne talisuplus võib mõjutada soodsalt meie südameveresoonkonda, hingamis-, sisenõristus- ja immuunsüsteemi ning vaimset tervist.

Külmas vees ujumine võib aga olla ka ohtlik ning tuua kogenematutele ja treenimata ujujatele kaasa terviseriske: alajahtumist, teadvusekadu, südame rütmihäireid ja muud. Talisupluse mõju naise ja mehe viljakusele on uuritud vähe.

Ühekordne talisuplus toob liigse stressi

Mitmes uurimistöös on kirjeldatud talisupluse positiivset mõju vaimsele tervisele. Seda seostatakse hormonaalsete muutustega organismis. On leitud, et regulaarne talisuplus muudab stressist tulenevate hormoonide, näiteks adrenaliini ja noradrenaliini taset madalamaks ning tõstab beetaendorfiinide taset.

Talisuplemisega kohanemiseks võib kehal aega minna mitu kuud, olenevalt veetemperatuurist, supluskordade arvust ja tihedusest ning organismi kohanemisvõimest. Teisisõnu, kui inimene käib talisuplemas vaid ühe korra, või kui tema keha ei ole külma veega veel kohanenud, võib suplus organismis põhjustada tugeva stressireaktsiooni. Sel juhul tõusevad näiteks inimese adrenaliini ja kortisooli tase mitu korda.

Liigse stressi mõju mehe ja naise viljakusele on samas uuritud. Sellest on teada, et liigne stress võib põhjustada naistel menstruatsioonihäireid, mõjutada ovulatoorset tsüklit ning samuti viljakust või viljatusravi tulemuslikkust. Näiteks on leitud, et kunstliku viljastamise korral on naiste ärevuse- ja depressiooniskoor kõrgem kui loomulikul teel rasestumisel. Samuti leiti, et stressiga seotud hormoonid noradrenaliin ja kortisool võivad raskendada embrüo pesastumist emakas.

Meestel võib liigne stress halvendada sperma kvaliteeti ehk vähendada spermatosoidide arvu ja aktiivsust. Samuti võivad tekkida erektsioonihäired, oligospermia ja viljatus. Kas algaja talisupleja organismi stressireaktsioon mõjutab viljakust sarnaselt tavaelus kogetud stressiga, oleks veel vaja põhjalikumalt uurida.

Üksikuid kirjandusallikaid leidub selle kohta, kuidas talisuplemine mõjutab mees- ja naissuguhormoone ning sellega seoses nende viljakust. Näiteks uurisid Mohammadghasem ja kolleegid, kuidas mõjutab igapäevane ujumine külmas 10 °C, leiges 23 °C ja soojas 36 °C vees isaste hiirte spermatogeneesi.

Hiiri ujutati viis minutit viiel päeval ja viiel järjestikusel nädalal. Uurimistöö tulemustest selgus, et isastel hiirtel vähenes testosterooni ja luteiniseeriva hormooni tase märkimisväärselt, mis mõjutas nende spermatogeneesi negatiivselt. Uurimistööst saab järeldada, et algajatel talisuplejatel võib külm vesi mõjutada halvasti suguhormoonide tootmist, mis omakorda võib mõjutada viljakust.

Samas võib järeldada mitmest uurimistööst, kus on uuritud regulaarselt taliujumist harrastavaid hea tervisega mehi ja naisi, et taliujumine võib olla tervisele kasulik ning parandada suguhormoonide teket. Seega vajab talisuplejate suguhormoonide tootlikkus ning selle mõju mehe ja naise viljakusele tulevikus põhjalikumat uurimist.

Siret Läänelaid uurib keskkonnategurite mõju viljakusele. Ta on ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: