Nüüd annab rühm teadlasi teada, et juba kaks miljonit aastat tagasi elanud inimlaste seas leidus üsna osavaid pöidlakasutajaid.

Katerina Harvati Saksamaalt Tübingeni Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid fossiilide põhjal pöidla tõhusust mitmel inimese lähisugulaste ringi kuuluval liigil.

Nad kasutasid uudset meetodit, mis võttis luufossiilide kõrval arvesse ka lihaste ja muude pehmete kudede võimalikku ehitust. Käe anatoomiat modelleerisid nad arvuti abiga.

Harvati ja kaasautorid tõdevad ajakirjas Current Biology, et umbes 4,2 kuni 1,9 miljoni aasta eest Aafrikas elutsenud australopiteekused olid tõenäoliselt juba tööriistavalmistajad, nagu ka mitme varem tehtud uuringu põhjal on järeldatud.

Kuid nad märgivad samas, et australopiteekused ei olnud riistakäsitlusel tõenäoliselt siiski veel päris nii oskuslikud kui näiteks mõned sajad tuhanded aastad tagasi Lõuna-Aafrikas tegutsenud Homo naledi ja veelgi hilisemal ajal Euroopas elanud neandertallased.

Pöidlad andsid meie eellas- ja sugulasliikidele võimaluse eluks vajalikke ressursse paremini hallata. Pöialde tulemuslik kasutuselevõtt aitas küllap oluliselt kaasa kogu inimkultuuri tekkele.

Arvatavasti hakkasid käe anatoomia ja tööriistakasutus rööbiti ja teineteist vastastikku toetavalt arenema juba umbes kolme miljoni aasta eest, kuid alles umbes kahe miljoni aasta taguseks ajaks oli pöidla asend kämblal nihkunud teiste sõrmedega märkimisväärselt konstruktiivsesse ja viljakasse opositsiooni.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25