Kuigi pikka aega arvati, et inimese muudab ainulaadseks tema võime tööriistu valmistada, on seisukoht tänaseks vananenud. Lihtsamaid enda poolt töödeldud abivahendeid kasutavad väga mitmed liigid, alustades šimpansitest ja varestest lõpetades delfiinidega. Sellele vaatamata peetakse inimeste ja nende eellaste sõrmeosavust siiski üheks peamiseks teguriks, mis võimaldas nüüdisinimestel tõusta ilmselt esimeseks terve maailma vallutanud liigiks.

Seniste leidude põhjal said antropoloogid järeldada, et esimesed veerkivitööriistad võeti inimlaste poolt kasutusse vähemalt 2,6 miljoni aasta eest. Viie aasta eest leiti aga Etioopiast Dikika piirkonnast tunduvalt vanemad mineraliseerunud luud, millel leidus mitmeid lõikejälgi. Kuigi toona kahtlustati, et need tekitati töödeldud kivikilluga, suhtuti tõlgendusse siiski skeptiliselt. Midagi sellist teha võimaldavad tööriistad ilmusid Maale alles 800 000 aastat hiljem.

Rühm antropolooge eesotsas Sonia Harmandiga Stony Brooki ülikoolist on nüüd Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leidnud äärmiselt tõenäoliselt sihilikult suuremast kivitükist välja löödud kivikilde. Kokku leidis töörühm 150 killukest, millest 130 olid tõusnud miljonite aastatega maapinnale. Sügavamal pinnases paiknevate tööriistade vanuseks hinnati kihistiku moodustanud setete poolt jäädvustatud Maa magnetvälja suuna alusel, et algelised tööriistad mattusid umbes 3,3 miljonit aastat tagasi.

Harmand märgib, et need meenutavad suuresti Olduvai veerkivitööriistu, ent kildude keskmine suurus ületab seni leitud Olduvai tööriistadest suuremad. Viimane viitab antropoloogi sõnul, et nende valmistamiseks kasutatud tehnoloogia oli veidi erinev. Arvestades, et vanim perekonda Homo kuuluv olend kõndis maamunal umbes 2,8 miljonit aastat tagasi, valmistasid Turkana järve kaldal endale abivahendeid tõenäoliselt australopiteekused, kelle tuntumaks esindajaks on umbes 3,2 miljonit aastat tagasi elanud Lucy.

Leide esitleti USA Paleoantropoloogia Seltsi kohtumisel.