Vaktsiini on testitud 43 500 inimese peal kuues riigis, siiani pole tõsiseid kõrvalmõjusid tekkinud. Vaktsiini tootvad ettevõtted Pfizeri ja BioNTech kavatsevad taotleda selle kasutamiseks erakorralist luba, vahendab BBC jt. Loa saamiseks on vaja kahe kuu ohutuse andmeid vähemalt pooltelt uuringus osalejalt, neid on oodata kuu lõpus. 

Vaktsineerimiseks on vaja manustada kahte vaktsiiniannust kolmenädalase vahega. USA-s, Saksamaal, Brasiilias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas ja Türgis tehtud uuringud näitavad, et 90-protsendiline kaitse saavutatakse seitse päeva pärast teise annuse saamist.

Pfizer usub, et suudab aasta lõpuks tarnida 50 miljonit ja 2021. aastaks 1,3 miljardit annust vaktsiini.

Vaktsiiniga kaasnevad aga logistilised probleemid, sest seda tuleb hoiustada külmas keskkonnas, kus temperatuur on –80 °C. Seejuures on veel selgusetu, kui pikaks ajaks tagab vaktsiin immuunsuse. Ühtlasi ei ole ettevõtted veel avaldanud, kui tõhusalt toimib vaktsiin eri vanuserühmades.

Pfizer ja BioNTech kasutavad koroonaviiruse vaktsiini loomiseks mRNA tehnoloogiat. mRNA tehnoloogiaga käivitatakse immuunvastus nii, et patogeeni, sealhulgas tegelikke viiruseosakesi ei kasutata. Sarnast tehnoloogiat kasutab ka Moderna oma vaktsiinikandidaadi loomisel, ettevõte peaks novembri lõpus esitlema suuremahulise uuringu tulemusi.

Lutsar: ühtegi sellise mehhanismiga vaktsiini turul ei ole

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütles ERR raadiouudistele, et tegemist on täiesti uue vaktsiiniga. "Ühtegi sellise mehhanismiga vaktsiini turul ei ole," lisas Lutsar.

Tema sõnul on mRNA vaktsiinid vähemalt ahvide peal tehtud katsetes vältinud viiruse ülekannet. "Kui tuleb rohkem andmeid, siis võib olla siin tuleks ennekõike vaktsineerida noori inimesi, kes seda viirust edasi kannavad," lausus Lutsar.

Pfaizer on uuringusse lisanud, et vaktsiinil on ka raskete haiguste ärahoidmise võime. Kui vaktsiin hoiab raskeid haigusi ära, siis vanemad inimesed on üks grupp, keda peaks vaktsineerima, ütles ta. Teine ohustatud grupp on meditsiinitöötajad. Lutsari sõnul sõltub suuremas osas vaktsineerimise järjekord siiski sellest, mida see vaktsiin täpselt teeb.

Pfizeril ja BioNTechil on USA valitsusega sõlmitud 1,95 miljardi dollari suurune eelkokkulepe, et tarnida 100 miljonit doosi vaktsiini. Eelostulepingud on sõlmitud USA, Kanada, Suurbritannia ja Jaapaniga ning sõlmimisel Euroopa Liiduga.

Uudis kergitas kõigi vaktsiinikatsetustes kaugele jõudnud ettevõtete aktsiahinda ja andis alust optimismiks, et rohkem kui miljon elu nõudnud ja maailma elu pea peale pööranud viirusele suudetakse peagi piir panna.