Mitmete südame-veresoonkonna haiguste teket on võimalik ennetada statiinidega, mille kuluks kuus vaid mõni euro. Nagu igal ravimil, võib olla aga ka neil kahjulikke kõrvaltoimeid. "Me ei saa neid näiteks lihtsalt joogivette või jahu sisse panna. Näeme, et ravi määramisel jääb väheseks isegi ühe-kahe riskiteguri, nagu näiteks vanuse või vererõhuga arvestamisest. Hea tulemuse saamiseks peaks olema neid tosinkond," selgitas Taavi Tillmann, Londoni Ülikooli kolledži rahvatervise arst-lektor ja uurimuse juhtivautor.

Viimane on tema hinnangul üks põhjus, miks on olnud perearstid seni statiinide väljakirjutamisel ettevaatlikud. Appi võib võtta küll infarktiriski hindamiseks loodud algoritmid, kuid need pole kaugeltki täiuslikud. Nende ennustuse kohaselt võiks olla infarkte Nõukogude Liitu kuulunud riikides tegelikust ligikaudu kaks korda vähem. Tillmann tõdes, et vahe erinevused pole kaugeltki selged.

Hiljuti ilmunud töös leidis lektor koos oma Eesti ja välismaa kolleegidega, et riskiskoori hindamiseks kasutatavaid algoritme saaks muuta oluliselt täpsemaks. Selleks tuleks pöörata lisaks klassikalistele meditsiinilistele teguritele, nagu näiteks patsiendi vererõhule või kolesteroolile, rohkem tähelepanu inimeste sotsiaalmajanduslikule taustale. Näiteks võiks tunda huvi haridustaseme ning töö- ja abielustaatuse vastu. Samuti tasuks uurida, kas patsiendil on depressioon, milline on tema kehamassiindeks ja kui palju ta päevas liigub.

"Kirjanduses on mainitud neid juba ammu ehk ses osas pole midagi üllatavat, kuid alusteadmiste arstideni jõudmine võtab alati aega. Tehniliselt võiksid perearstid meie täiustatud algoritmi kasutusele juba homme, aga on arusaadav, kui selleks oodatakse suuniseid kõrgemalt," sõnas Tillmann. Ideaalis võiksid hakata seda esialgu kasutama juhuslikkuse alusel osa perearstidest. Nõnda oleks võimalik hiljem veenduda, kas uus algoritm töötab selle eelkäijast paremini ka päris maailmas.

Uus algoritm
Täiustatud algoritmi täpsuse hindamiseks analüüsis töörühm esmalt Venemaal, Poolas ja Tšehhis elava 15 000 inimese kohta kogutud andmeid. Uurimisalused liitusid sealsete biopankade kümne aasta eest. Neist mõningaid tabas praeguseks infarkt. Tillmann uuris kolleegidega, kas neid oleks kõige täpsemalt ette ennustanud praegu kasutuses olnud riskiskoor, Ida-Euroopa suuremat haiguskoormat peegeldav variant või uute riskiteguritega täiendatud lahendus. Viimane nendest töötas kõige paremini igal kasutatud mõõdupuul.

Leiu tõepärasuses veendumiseks uuris Tillmann, kas tulemused peavad paika Eestis. Võtmerolli mängis siinkohal koostööd Eesti geenivaramu teadlastega ja biopangas olevad seosed. Samade seoste olulisus tuli välja ka siinmail. "Sotsiaalmajandusliku taustaga arvestamisest tulenev lisaväärtus on enam-vähem sama suur, kui geeniandmetest tulenev lisaväärtus. Täpsema ja ennetava ravi pakkumiseks on mõlemad olulised," viitas Tillmann. Eriti palju võiks tõusta sellest kasu praegu koroonaviiruse varjus, kui vereproovi võtmiseks näost-näkku kohtumine ei pruugi olla mõistlik või raskendatud.

Tulevikku vaadates lootis lektor, et eRiigi pakutavaid võimalusi kasutatakse veelgi laialdasemalt. Lisaks oma andmed geenivaramu hoolde usaldanud inimestele võiks jõuda teadusuuringutesse anonümiseeritud kujul ka riigi teiste elanike andmed.

Uurimus ilmus ajakirjas European Heart Journal.