Uuring vihjab, kuidas käputäis inimesi HIV-st iseseisvalt võitu saab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

HIV viirus ründab immuunsüsteemi
HIV viirus ründab immuunsüsteemi Autor/allikas: Wikimedia Commons

Murdosa maailma ligi 38 miljonist HI-viirusega nakatunust suudab hoida viirust end paljundamast ka spetsiaalselt viiruse vaos hoidmiseks mõeldud ravimiteta. Värske uurimus aitab paremini mõista, milles peitub nn eliitkontrollijate edu võti.

HIV-iga nakatumine ei kuuluta juba aastaid peatset surma. Võrreldes epideemia tipuga 2004. aastal sureb viiruse tõttu enam kui 55 protsenti vähem inimesi. Antiretroviirusravimeid võttes on võimalik täisväärtuslikku elu.

Nende võtmise lõpetamisel kasvab aga tavaliselt viirusosakeste hulk veres hüppeliselt. Viirus siseneb inimese rakkude DNA-sse. Isegi kui mõneks ajaks on õnnestunud vabaneda kõigist veres ringlevatest viirustest, hakatakse valmistama selle alusel peagi uusi viirusosakesi. Viirusereservuaaridest vabanemine on olnud HIV-i ravis üks viimase aja suuremaid väljakutseid. Kahel juhul näib olevat aidanud luuüdi siirdamine.

Mõnede inimeste organismis püsib viirusosakeste arv nende märkamiseks liiga väike isegi juhul, kui nad pidevalt ravimeid ei võta. Näiteks ei leitud värskes uuringus EC2-na tuntud patsiendi 1,5 miljardist rakust mitte ühtegi nakatamisvõimelist viirusosakest. Patsiendi EC1 miljardis vererakus leidus neid vaid üks. Sisuliselt on olnud tema organism viirusest prii alates 1992. aastast. Ajutiselt õnnestus viirusel pead tõsta vaid tõsise gripi toel.

Kuigi HIV-iga sedavõrd hästi hakkama saavaid inimesi pole teadlased veel leidnud, moodustavad sellele liginevad eliitkontrollijad maailma kõigist HIV põdejatest vähem kui 0,5 protsenti. Hiljuti ilmunud uuringus võttis Xu Yu USA-s asuvast Ragoni instituudist kolleegidega neist 64 ja kõrvutas neid 42 antiretroviirusravimeid võtva inimesega. Töörühm otsis töö raames HIV-i paljundamiseks tarvilikke DNA lõike miljonitest rakkudest.

Vaatamata ootustele olid viirusosakeste valmistamise eest vastutavad proviirused reeglina töökorras ka eliitkontrollijate genoomis. Erinevalt antiretroviirusravimeid võtvatest inimestest asus neist aga palju suurem osa geenikõrbetes. Neis genoomi piirkondades napib valkude valmistamist koordineerivaid geene. Kui eliitkontrollijate puhul asus seal 45 protsenti proviirustest, siis tavalisemate inimeste genoomis vaid 17 protsenti.

Geenide lähedale sattunud proviirused paiknesid seevastu heterokromatiinide lähistel. Seal on pakitud pärilikkusaine sedavõrd tihedalt, et valkude valmistamine on takistatud. Kui mõni viirusosake peaks kõigele vaatamata moodustuma, hävitatakse see ilmselt õige pea

Nõnda üritasid teadlased katseklaasis tehtud katsetes välja selgitada, kas eliitkontrollijate rakud suudavad suunata rakku tunginud HI-viiruse DNA-d mingil moel just neisse piirkondadesse. Töörühm ei näinud võrreldes teiste HIV-ga nakatunud inimestega aga mingit vahet.

Sellele vaatamata ei usu Yu, et HI-viirusest iseseisvalt vabanenud inimestel on kuidagi vedanud. Selle asemel pakub ta kaaslastega välja, et nende immuunsüsteem suutis mingil moel hävitada kõik nakatamisvõimelisi viirusosakesi valmistanud rakud. Alles jäid vaid need, mis sünteesisid katkiseid viirusevalke või kus oli sisenenud HIV raku DNA-sse heterokromatiinide lähistele.

Pikas plaanis loodab töörühm, et mehhanismi parem tundmaõppimine annab vihjeid teiste HIV-ga nakatunud inimeste immuunsüsteemi abistamiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: