Troopikavöönd laiub Maa keskkoha ümber sooja niiske vööna. See paikneb planeedi päikeseküllaseimas osas, kus aasta keskmine õhutemperatuur ja sademetehulk on kõrged. Vööndi niisket keskosa ümbritsevad aga selle kuumad ja kõrbestuvad äärealad.

Teadlased on täheldanud, et viimase 15 aasta jooksul on need põuased äärealad nihkunud Maa keskosast pooluste suunas. Troopilisus tungib näiteks Vahemere piirkonda, Lõuna-Austraaliasse ja Lõuna-Californiasse. Nihkumine pole päris võrdne: mingil põhjusel liigub troopika pigem lõuna- kui põhjapooluse poole.

Mõistatuslik nähtus

Troopikavööndi nihkumist märgati juba pea 15 aasta eest. Sealt alates on teadlased püüdnud nihkumise põhjusele jälile saada. Satelliidilt tehtud vaatluste põhjal on teada, et troopika laieneb kiirusega 0,25–0,5 laiuskraadi aastakümne kohta. Tulevase levikukiiruse ennustamiseks on aga vaja teada nähtuse tagamaid.

Seni oletasid teadlased, et asi on kasvuhoonegaasides, hõrenevas osoonikihis ja atmosfääri paisatavates aerosoolides. Mudeldamine näitab samas, et ainult nende teguritega muutust ei seleta.

Äsjase uuringu autorid Hu Yang ja kolleegid märkasid troopikavööndi laienemist 2015. aastal kui uurisid ookeanihoovusi. Sealt tekkis neil hüpotees, et troopikat võib nihutada hoopis muutuv ookean. Atmosfäär ja ookean on Yangi sõnul nii tihedalt seotud süsteemid, et sageli on raske eristada, kumb kumba rohkem mõjutab.

Nihkuvad hoovused nihutavad kliimat

Värskes uuringus analüüsisid Yang ja kolleegid suurte ookeanihoovuste veetempertauure. Nad kasutasid aastatel 1982–2018 satelliidilt kogutud vaatlusandmeid mere pinnavee temperatuuri kohta ja kõrvutasid neid alates 1979. aastast kogutud andmetega troopika laienemisest.

Selgus, et alates 19. sajandi keskpaigast ookeanides kogunev lisasoojus on nihutanud sooje hoovusi pooluste poole. Nii hoovuste kui ka troopiliste alade nihkumine on seni toimunud käsikäes: troopika levis sinna, kuhu soe hoovus tõi troopilise õhumassi. Nõnda nihkub troopika pigem lõuna poole, sest lõunapoolkeral on rohkem ookeanipinda.

Troopikavööndi laienemisel võib olla tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Näiteks võivad nihkuda tormide liikumisrajad. See võib omakorda kaasa tuua ulatuslikumaid põlenguid ja põudasid näiteks USA California osariigis ja Austraalias, mis on mõlemad niigi juba kuivad alad.

Autorite sõnul tõestab äsjane uuring selgelt, et troopilika nihkumise taga on ennekõike kliimamuutus. Ehkki oma osa on muutuses ka looduslikel pikaajalistel kliimakõikumistel, pole juba toimunud muutused ainult looduslike erinevustega seletatavad. Sestap on just kliimasoojenemine ookeanirohkel lõunapoolkereal troopikat laienema pannud.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Journal of Geophysical Research: Atmospheres.