Sel aastal on oodata Altlandi ookeani piirkonnas kuni 25 nimega tormi, seda on kaks korda rohkem kui varasematel aastatel keskmiselt. Torm saab nime siis, kui tuule kiirus on vähemalt 63 km/h.

Sellel aasta nimelistest tormidest võivad 7–11 muutuda orkaaniks, sealhulgas neist 3–6 võivad olla kolmanda kategooria või kõrgemad orkaanid, ennustab NOAA. Tormi nimetatakse orkaaniks, kui tuule kiirus on rohkem kui 119 km/h. Kolmanda kategooria orkaani korral puhub tuul lausa 178–208 km/h.

Võrdlusena, keskmiselt on ühel orkaanihoojal 12 nimega tormi, kuus orkaani, sealhulgas kolm suuremat orkaani.

2020. aasta orkaanihooaeg alanud Atlandi ookeani juures üsna hoogsasti. Augusti alguseks on olnud juba üheksa nimega tormi ja kaks orkaani. Tavaliselt on selleks ajaks nimega torme olnud kaks.

Veel pole selge, kas kliimamuutused võivad põhjustada orkaanide tekkimiseks soodsaid tingimusi. NOAA kliima prognoosimise keskuse sünoptik Gerry Bell ütles, et kui orkaanide hooaeg lõpeb, siis hakkavad nad neid uurima kliimamuutuste kontekstis.

Colorado Osariigi Ülikooli teadlaste prognoosid on sarnased NOAA omadega. Nende kohaselt tuleb sellel hooajal kokku 24 nimega tormi, millest 12 võivad olla orkaanid, neist viis on suuremad. Veel prognoosivad teadlased, et 74 protsendilise tõenäosusega jõuavad orkaanid USA rannikule. Keskmiselt on see tõenäosus olnud 52 protsenti.

Tavapärasest soojem merepinna temperatuur troopilises Atlandi ookeani piirkonnas, võib põhjustada tugevamaid torme. Ühtlasi vihjab ilmastikunähtus La Niña, et tõotab tulla tugevam orkaanihooaeg. La Niña korral muutub Vaikse ookeani ida osa vee pinnatemperatuur keskmisest külmemaks, seejuures tugevneb La Niña ajal orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil.

Eestis orkaane kartma ei pea, sest siin puuduvad igasugused tingimused nii nende kohalejõudmiseks kui ka tekkimiseks, (palju maismaad, Läänemere väiksus ja külm vesi jne). Küll aga võivad orkaanid Eestisse jõuda nii-öelda jäänustena.