Tuuma ja vahevöö piir on peaagu 3000 kilomeetri sügavusel maapinna all. Nii tuumas kui ka vahevöö alumises osas ulatub temperatuur mitme tuhande kraadini, kuid vahevöö on tuumast siiski jahedam.

Uue uuringu järgi liiguvad raua raskemad isotoobid eelistatult madalama temperatuuriga kohtadesse, kergemad isotoobid aga pigem kõrgema temperatuuriga kohtadesse. Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, mille aatomid on erisuguse massiga, sest neis on eri arv neutroneid.

Seetõttu on materjal, mis tuumast aeg-ajalt vahevöösse satub, suhteliselt rikas just raskemate, suhteliselt vaene aga kergemate raua-aatomite poolest.

Tuuma ja vahevöö piiril toimuvat sügavamalt mõistes oskavad teadlased loodetavasti paremini tõlgendada seismiliste lainete toodavat informatsiooni vahevöö ehituse kohta, samuti mudeldada keemiliste elementide ja soojuse liikumist maakera sisemuse ja pinna vahel.

Tulemus aitab ka seletada, miks sisaldavad vahevöö kivimid raskemaid rauaisotoope rohkem kui kondriitmeteoriidid, mille koostis pärineb üsna muutumatul kujul Päikesesüsteemi algaegadest.

Charles Lesher Ameerika Ühendriikidest Davise California Ülikoolist ja Taanist Aarhusi Ülikoolist tegi koos kolleegidega laborikatseid väga kõrge temperatuuri ja rõhu juures.

Arvutisimulatsioon aga näitas, et tuumast lekkinud raud võib ajapikku jõuda läbi vahevöö ja maakoore isegi planeedi pinnale välja. Mõnede Samoa ja Havai vulkaanide laava sisaldabki rohkesti raua raskemaid isotoope.

Oma katsest, mudelist ja järeldustest kirjutavad Lesher ja kaasautorid ajakirjas Nature Geoscience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.