Meie koduplaneedi massi on varem arvutatud selle järgi, kui kõveraks ta enda ümber aegruumi teeb. Tulemuseks on saadud umbes kuus miljonit miljonit miljonit miljonit kilogrammi.

Nüüd on Hispaania teadlased arvutanud Antarktises asuva neutriino-observatooriumi IceCube andmete põhjal välja, kui suur osa kosmosest tulvavatest neutriinodest maakera osakestega põrkub ja kui suur osa tormab maakerast läbi justkui tühjast kohast.

Läbitormajaid on muidugi palju rohkem, sest läbitormamine on neutriinodel kombeks. Kuid osa neutriinodest siiski põrkab mõne maakera aatomi sees pesitseva kvargiga kokku, aga kokkupõrgete hulk sõltub lõppkokkuvõttes sellest, kui palju massi neutriinodel tee peal ees on.

Valencia Ülikooli füüsikud Andrea Donini, Sergio Palomares-Ruiz ja Jordi Salvado said sel moel arvutades maakera massiks ligikaudu kuus miljonit miljonit miljonit miljonit kilo ehk sama palju kui ka raskusjõu põhjal on arvutatud.

Nad arvutasid välja ka maakera tuuma massi, ja said, et see on 45 protsenti kogu planeedi massist. Seda on aga märksa rohkem kui seismiliste lainete järgi varem arvutatud 33 protsenti.

Uue meetodi juures ongi kõige paljutõotavam see, et neutriinode abil saab maakera siseehitust uurida. Kui meetodit täpsustada, võib niinimetatud neutriinotomograafiast saada veel vägagi tähtis teadusala.

Oma praegustest saavutustest kirjutavad Hispaania teadlased aga ajakirjas Nature Physics.