Guido Drexlin Karlsruhe Tehnikainstituudist ja Christian Weinheimer Münsteri Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature Physics, et neutriino mass on kindlasti väiksem kui 0,8 elektronvolti.

Seda on tõepoolest vähe, sest näiteks elektroni, ka väga väikese aineosakese mass on tervelt pool miljonit elektronvolti.

Elektronvolt on küll tegelikult energiaühik, aga tänu Einsteini avastatud energia ja massi samaväärsusele saame seda soovi korral ka massi väljendamiseks kasutada.

Saksa teadlaste tulemus on saavutus ka teatavas psüühilises või sümboolses mõttes, sest osutab esimest korda katseliselt, et neutriino mass jääb alla ühe elektronvoldi.

Varasematel aegadel on füüsikud võimalikuks pidanud ka seda, et neutriinol mass, täpsemalt seisumass üleüldse puudub. Kui aga ühel hetkel avastati, et neutriinod võivad aeg-ajalt natuke muunduda, saadi aru, et neil peab ikka teatav mass olema.

Drexlin, Weinheimer ja nende arvukad kolleegid uurisid lähemalt üliraske vesiniku ehk triitiumi tuuma beetalagunemist. See on nähtus, mille korral üks kahest triitiumi tuuma neutronist muundub prootoniks, pillutades seejuures välja ühe elektroni ja ühe elektronantineutriino.

Triitiumist saab beetalagunemise tulemusel heelium, tekkinud elektroni energiat mõõtes saavad teadlased aga järeldada, milline võiks olla tekkinud neutriino energia ja mass. Neutriinot ennast on väga raske otseselt mõõta, sest kõikvõimalikest mõõteseadmetest kipub ta segamatult läbi lipsama nagu nuga võist.

Saksa teadlaste katse oli tehniliselt nõudlik, sest elektronide energiat tuli mõõta piinlikult täpselt; ka andmete analüüs oli omajagu mahukas.

Neutriino massi on teadlastel hea võimalikult täpselt teada, sest neutriinosid on universumis väga palju ja üheskoos mõjutavad nad universumi suuremastaabilist struktuuri ja arengut tõenäoliselt tugevalt.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.